Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maja küttekulu saab vähendada kuni 75%

    Latt on Euroopa mõistes väga kõrgele seatud ? paljudes riikides on jõutud nii kaugele, et tavalisele soovijale on kättesaadavad majad, mille küttekulu on tavalisest kuni 75% väiksem. Eestis võime lugeda harjumuspäraseks, et hästi ehitatud 150 m2 pereelamu kütmiseks (soe vesi + ruumiõhk) kulub aastas 20 000 kWh energiat, mis teeb erikuluks 133 kWh/m2 aastas. Halvema ehituse puhul võib see näitaja olla kergesti ka 300 kWh/m2 aastas.
    TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Kaido Hääle sõnul on tüüpiliste Eesti kortermajade keskmine eluruumi küttekulu 225 kWh/m2 aastas. Sellest 33 kWh läheb soojale veele ja 51 kWh ruumiõhule. 141 kWh on soojakadu läbi maja piirete. Eestis elab 60% inimestest kortermajades, sarnased on samad näitajad ka muudes riikides.
    Sinna kõrvale kerkivad aga hooned, mille kütmiseks on vaja kulutada alla 50 kWh/m2 aastas. Seda on alates 1990ndate keskpaigast taotlenud selgelt mitmete Euroopa riikide programmid (nt Minergie) ja innovatiivsed ehitajad. Võib-olla ei saa juba paarikümne aasta pärast majade tänasel tasemel kütmist enam ette kujutada. Kiire ja odav ehitus tähendab pahatihti kordi ja kordi suuremaid küttekulusid ? algne näiline kokkuhoid tähendab lõppkokkuvõttes suurt rahalist kaotust.
    Kokkuhoiu saavutamiseks on oluline, et arhitektooniline kontseptsioon taotleks võimalikult kompaktset vormi (väike hoonekarp võrreldes köetava pinnaga) ja lõunasse suunatud suurte klaasipindade ja kollektoritega fassaadi, et tõsta päikesekiirgusest saadava sooja kinnipüüdmist hoonesse. Kui maja on ehitatud muus osas tavalisel viisil, saab nn päikesearhitektuuriga katta aastase 100 kWh/m² küttevajadusega majast 10?20%. Kui küttevajadus on viidud hea isolatsiooni ja muude abinõudega aga 20?30 kWh-ni ruutmeetri kohta aastas, katab see aasta keskmisena peaaegu täielikult kogu küttevajaduse.
    Seinad, laed ja põrand tuleb teha väga hea soojapidavusega, näiteks välissein näitajaga 0,19 W/m2 K. Sellega hoitakse sooja pääsemine läbi piirete väga madalal.
    Maja ehitatakse tihe, et vältida kontrollimatuid sooja õhu voolusid. Tihedusele annab hinnangu see, kui kiiresti õhk vahetub: aknad ja uksed suletakse ning maja survestatakse rõhuga 50 Pa.
    Hea ehituse puhul vahetub õhk samas ajaühikus 1 kord, kehvema tavaehituse juures 5?6 korda. Oluline on siin korralik sundventilatsioon. Tihe maja võimaldab väga täpselt sooja ja õhuvahetuse reguleerimist. Nüüd kasutatakse majatehnikat, mis võimaldab soojustagastust ? soe võetakse väljaminevalt õhult tagasi värske õhu ülessoendamiseks. Väga täpselt on kontrollitud kütte ja ventilatsiooni sisselülitumine. 160 mm puit seinakonstruktsiooni korral on tüüpiline kulu 85?100 kWh/m² aastas. 220 mm konstruktsiooni ja kontrollitud soojustagastuse lisamisel võidakse aga saada isegi nii väike kulu kui 12?15 kWh/m² aastas (firma Renggli praktika, ?veits). Nende põhimõtetega töötamine ei tähenda nappust maja esteetikas või järeleandmist mugavuses. Pigem on vastupidi: energiasääst toob kaasa huvitava arhitektuurikeele. Küsimus on arhitekti infoallikates ja jõus arenguks.
    Läbimõeldud arhitektuurilahendusega maja ei tähenda seda, et proportsionaalselt tavapraktikaga kerkiks hoone hind kõrgustesse. Hinna määravad suures osas ikkagi viimistlusmaterjalid. Et jõuda 75% suuruse küttekulude vähendamiseni, eeldab siiski lisaseadmete kasutamist ? umbkaudu tõstab see maja hinda viiendiku võrra. Kuid küttekulude kokkuhoid katab perspektiivis selle lisakulutuse.
    Autor: Tõnu Mauring
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.