Mobiilside kasumlikkus annab silmad ette

Silmapaistva saavutusena kasvatas senine hinnaliider Tele2 oma eelmise aasta kasumimarginaali 35 protsendini. Isegi tegevusvaldkonna madalaima tulemusega Radiolinja rentaablus ei lange 953 miljoni kroonise käibe ja 115 miljoni kroonise kasumi juures alla 12 protsendi. EMT rentaablus on küll varasemaga võrreldes pisut kukkunud, kuid püsib siiski 27 protsendi piirimail. Iga klient panustab EMT aastakäibesse keskmiselt 5500 krooni, puhast kasumit teenib operaator sellelt 1500 krooni. Seda olukorras, kus paljud kaubandus- või ehitusettevõtted rähklevad 3?5protsendilise rentaabluse piiril.

Ka tõsiste rahaveskitena tuntud transiidi- ja kinnisvaraäri hakkavad Tele2 ja EMT kõrval kahvatuma. Nii kukkus näiteks hiilgeaegadel enam kui 70protsendilist kasumlikust näidanud Pakterminali näitaja mullu paarikümnele.

?Konkurents süveneb,? tõdes kaubandusärimees Jüri Vips teiste valdkondade langevat kasumlikkust. Ometi on tema sõnul vaid transiit ja kinnisvara valdkonnad, mida telekommunikatsiooniga üldse võrrelda tasub.

Vipsi sõnul tuleb aga arvestada mobiilside suuri investeeringuid. ?On ilmselge, et rentaablus peab olema kõrge, muidu ei saagi investeeringuid taastoota,? lausus ta.

?Ma ei ütleks, et telekommunikatsiooni äri tervikuna see ainus kullaauk on, kuid Eestis on tõepoolest positiivsete asjaolude kokkulangemisel numbrid väga head,? ütles Hansapanga analüütik Urmas Riiel.

Riiel rääkis, et Eesti väikese turu põhjal ei saa aga teha üldistusi, sest maailma praktikas on väga tugevalt regulatsioonidega piiratud sektor osalt isegi kahjumlik.

?Fakt on see, et näiteks EMT on olnud Euroopas üks kasumlikumaid ettevõtteid,? ütles Unineti teenusoperaator üksuse juht Ardi Aolaid, nõustudes, et sama kehtib kasumlikkusega EMT seljatanud Tele2 kohta. Aolaid viitas ühe edu põhjusena, et mobiilside elab natuke püsivõrkude arvel. ?Näiteks kui helistada fiksvõrgust mobiilile, siis kõne hinnast 90 protsenti läheb mobiilside operaatorile, samas omahinnas sellised suhted ei kajastu,? selgitas ta. Oalaiu sõnul on aga ELi regulatsioonid Eestis rakendatust karmimad, mistõttu on tulevikus nende ettevõtete marginaalid surve all.

Urmas Riiel näeb aga mobiiliettevõtete kasumlikkust stabiilsena. Tegu on kiirelt areneva valdkonnaga ning uute teenuste puhul on võimalik hinda sättida nii, et kasumlikkus püsib, rääkis ta.

Täna seitse aastat tagasi oma mobiilsidevõrgu avanud Tele2st on saanud suurim võitja telekommunikatsiooniturul ? paari aastaga on halva mainega Q GSMist saanud suuruselt teine mobiilsideoperaator Eestis.

Viimasel kahel aastal on AS Tele2 Eesti pika puuga võitnud Äripäeva edukate ettevõtete edetabeli ning tõenäosus on suur, et ka sel aastal läheb võidukarikas ettevõte juhi Üllar Jaaksoo trofeekappi, kus juba ootamas veel eelmisest aastast joomata ?ampanja.

?Kui me sel aastal ka võidame, siis me enam ainult ühte ?ampanjat ei osta,? naerab Jaaksoo kerge uhkusenoodiga hääles. ?Siis ostame ikka kohe kolm. Ma loodan, et te oma TOPi tegemise spetsiifikat vahepeal ümber ei muuda.?

Jaaksoo sõnul ei osanud nad isegi sellist kasumit prognoosida. Samas aasta lõpus oli kasumi suurusjärk juba näha ning ettevõtte sees peeti ka korralik pidu maha. ?Hoidsime ära laisku kuid ja nõrku lülisid, meeskond oli väga ladus,? põhjendab Jaaksoo head tulemust. ?Kuigi ei ole lihtne olla hinnaliider.?

Tele2 eelkäija alustas Q GSMi kaubamärgi all täna 1997. aastal mobiilsideteenuse pakkumist. 1998. aastal toodi esimesena turule ettemaksuga kõnekaardi teenus, aasta hiljem oli võrgu leviga kaetud kolmveerand Eestist. 2001. aasta oktoobris asendati

Q GSM Tele2 kaubamärgiga ning firma jõudis kasumisse.

Tänaseks on Tele2 Eesti turul hinnaliider ning astub aina tihedamalt kannale EMT-le ? praegu on Tele2 võrgus 37% kõigist Eesti mobiilikasutajatest.

?Kui me seaksime eesmärgiks Radiolinjaga võistlemise, siis tegutseksime ilmselt teisiti,? ütleb Jaaksoo. ?Eelkõige võistleme me iseendaga.?

Telekommunikatsiooniturul jätkab võidukäiku Tele2, kelle turuosa kasvas eelmisel aastal tublisti nii Radiolinja kui EMT arvel.

?Me ei tegele klientide lugemisega, sest klienti ei huvita, kas meie turuosa on 25 või 50%,? tõrjus AS Tele2 Eesti juht Üllar Jaaksoo küsimust, kui palju neil täpselt kliente on. Jaaksoo sõnul saavutasid nad 2003. aastal turuosaks 37%, mis teeb jagatud SIM-kaartide arvuks umbes 400 000. EMT-le kuulub turust 47% ehk pisut alla 500 000 kliendi ning Radiolinja turuosa on langenud 16 protsendile.

Radiolinja Eesti (RLE) juhatuse esimees Sami Seppänen ei pea õigeks turu jagamist sellistel alustel. Tema hinnangul jaguneb turg täna protsentides 60?20?20, kus EMT-l on kõige suurem turuosa. ?Jagatud SIM-kaardid ei ole turuosa,? sõnas Seppänen, kelle hinnangul pole jagatud SIM-kaardid täna enam turul mingi näitaja. ?Kui ma saadan postiga igale eestlasele koju SIM-kaardi, kas mul on siis 100 protsenti turust? Igal ühel on ju minu kaart siis olemas.?

EMT juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul võib turgu tõesti võrrelda ka käibe järgi, kuid täna on pigem siiski kokku lepitud turuosa arvestamine SIM-kaartide järgi. ?Meie selge strateegia on hoida oma turuosa,? sõnas Kalm, kes tänavu suuri muudatusi siinsel turul ette ei näe. ?Pikemas perspektiivis muidugi ei oska hinnata ? tulemas on veel virtuaaloperaatorid, numbri liikumine ja uued teenused.?

Esmaspäeval raputas kohalikku mobiilsideturgu RLE algatatud hinnasõda, kus kõnekaarti kasutavaid kliente peibutatakse tasuta kõnedega. Asjaosalised ise olukorda sõjaks nimetada ei soovi. Seppäneni sõnul reguleeris esmaspäevane hinnaralli liiga kõrgeid kõnekaarditariife, Jaaksoo sõnul oli tegemist lahinguga: ?Sõda käib kogu aeg.?

Seppäneni sõnul ei saa Eesti telekommunikatsiooniturul veel ka rääkida kaotajatest, sest turg tervikuna alles kasvab. Küsimus on lihtsalt selles, kas ettevõte kasvab kiiremini kui turg. RLE kavatseb oma rentaablust tulevikus kindlasti tõsta.

Küsimusele, kas rentaabluse tõstmine tähendab siis ka hindade tõusu, vastas Seppänen, et tema ei tea küll ühtegi turgu, kus mobiiliteenuste hindu oleks tõstetud. ?Küsimus on pigem selles, kui kiiresti hinnad alla hakkavad minema.?