Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korralagedus jäätmekeskuses
?Kui meie Vaivarasse tulime, ootas meid ees 1200 tonni käitlemata jäätmeid. Seadmed olid hooldamata ja osaliselt korrast ära. Kompleks ei olnud korralikult tööle rakendatud,? räägib alates eelmise aasta lõpust Vaivara keskuse opereerimise üle võtnud ASi EcoPro juhatuse esimees Neeme Reinap. ?Rahalises väärtuses maksis segaduse likvideerimine 7?8 miljoni krooni eest tegemata töid, mis tuli keskkonnaministeeriumil kinni maksta.?
Ehkki keegi ei taha seda otseselt tunnistada, on tekkinud olukorras süüdi keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare, kelle tegevuse tõttu sai üldse selline olukord Vaivaras tekkida.
1999. aastal korraldatud riigihanke võitjaks tuli AS Modulvest, kuid tegelikult asus seal tegutsema hoopis AS ModulWaste. Kõigis lepingutes serveeriti ModulWaste?i kui Modulvesti tütarfirmat, ehkki viimasel polnud oma 33 protsendiga valitsevat mõju sidusettevõtte üle.
Olukord väljus täiesti kontrolli alt juba 2002. aastal, ehkki keskkonnaministeeriumile jäeti juba varem esitamata igakuised nõutud aruanded ohtlike jäätmete arvestuse ja liikumise kohta. Läinud aasta kevadel oli keskkonnaminister Villu Reiljan sunnitud üle kantsleri pea asjasse sekkuma ning saatma Vaivarasse audiitorid ja ülevaatuskomisjoni.
Ministeeriumi enda siseauditi osakonna töötajad Heli Jalakas ja Eugen Aarma tunnistasid oma auditis sisuliselt kantsler Sulev Vare eksimust: ?Sellist praktikat, kus riigihange viiakse läbi firmaga, kes tegelikult ei realiseeri hankelepinguga võetud õigusi ja kohustusi, ei tohiks lubada, sest see on vastuolus riigihangete seaduse ja riigivaraseaduse põhimõtetega.?
Audiitorid avastasid, et lepingus kokkulepitud investeeringud ligi 6 miljoni krooni ulatuses olid tegemata. Ohtlikke jäätmeid polnud vajalikus koguses kogutud ning osa sellest, mis koguti, oli jäänud töötlemata.
Ülevaatuskomisjon oli sunnitud tõdema, et ohtlike jäätmete keskus ise sattus keskkonnareostuse ohu piirile. Lisaks avastati tehing, mis ministeeriumi jäätmeosakonna nüüd juba endise spetsialisti Rein Reinkorti kinnitusel oli ?täielikult fiktiivne eesmärgiga raha firmast välja viia?.
Vastutajat tegematajätmiste eest aga justkui polnudki. Ministeeriumi ees vastutas Modulvest, tegelikkuses toimetas Vaivaras aga ModulWaste.
?Möönan, et keskuse töö oli häiritud,? tõdeb ka Vare ise, ehkki mingit enda süüd ta selles ei leia. ?Demokraatlikus riigis ei ole võimalik vältida firmadevahelist vaidlust, mis tekkis omanikeringi muutumisel. Keskkonnaministeeriumi spetsialistid ei osanud sellist riski ette näha. Lisan, et auditis väljatoodud puudused Vaivara prügila opereerimisel on likvideeritud, vanad lepingud on lõpetatud ja leitud uus operaator. Kahjude väljanõudmine Modulvestilt on hetkel vormistamisel.?
Paraku läksid selle aasta alguses nii ModulWaste kui ka Modulvest likvideerimisele. Lisaks juba mainitud otsesele kahjule suutsid nad tekitada veel augu Vaivara keskuse sulgemisreservis ? iga vastuvõetud jäätmetonni pealt tuleb arvestada teatud rahasumma reservi. Arvestuslikult pidanuks see tegema kokku 4 miljonit krooni.
Kogu asja muudab pikantseks asjaolu, et ASi ModulWaste nõukogu esimehena tegutses kunagine keskkonnaminister Tõnis Kaasik, kes juhib Sillamäel Silmet Grupi ja riigi ühisfirmat Ökosil.
?Mina arvan, et ModulWaste tegi Vaivaras ära olulise töö,? leiab Kaasik. Küsimusele audiitorite etteheidete kohta vastab aga Kaasik diplomaatiliselt: ?Ma ei oskagi neid kommenteerida. Olin rohkem passiivses rollis. Mina ühtegi senti sealt saanud ei ole.?
Mõnda aega ASi ModulWaste juhatuse liikmeks olnud Andres Sullakatko on väitnud, et firmas liikus raha üksnes vastavalt Kaasiku korraldustele. Kaasik ise kummutab need süüdistused.
Läinud aasta lõpul leppisid ASi ModulWaste omanikud, sealhulgas ka Modulvest, kokku selles, et loobutakse kõigist vastastikku esitatud hagidest ja avaldustest.