Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korralagedus jäätmekeskuses

    ?Kui meie Vaivarasse tulime, ootas meid ees 1200 tonni käitlemata jäätmeid. Seadmed olid hooldamata ja osaliselt korrast ära. Kompleks ei olnud korralikult tööle rakendatud,? räägib alates eelmise aasta lõpust Vaivara keskuse opereerimise üle võtnud ASi EcoPro juhatuse esimees Neeme Reinap. ?Rahalises väärtuses maksis segaduse likvideerimine 7?8 miljoni krooni eest tegemata töid, mis tuli keskkonnaministeeriumil kinni maksta.?
    Ehkki keegi ei taha seda otseselt tunnistada, on tekkinud olukorras süüdi keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare, kelle tegevuse tõttu sai üldse selline olukord Vaivaras tekkida.
    1999. aastal korraldatud riigihanke võitjaks tuli AS Modulvest, kuid tegelikult asus seal tegutsema hoopis AS ModulWaste. Kõigis lepingutes serveeriti ModulWaste?i kui Modulvesti tütarfirmat, ehkki viimasel polnud oma 33 protsendiga valitsevat mõju sidusettevõtte üle.
    Olukord väljus täiesti kontrolli alt juba 2002. aastal, ehkki keskkonnaministeeriumile jäeti juba varem esitamata igakuised nõutud aruanded ohtlike jäätmete arvestuse ja liikumise kohta. Läinud aasta kevadel oli keskkonnaminister Villu Reiljan sunnitud üle kantsleri pea asjasse sekkuma ning saatma Vaivarasse audiitorid ja ülevaatuskomisjoni.
    Ministeeriumi enda siseauditi osakonna töötajad Heli Jalakas ja Eugen Aarma tunnistasid oma auditis sisuliselt kantsler Sulev Vare eksimust: ?Sellist praktikat, kus riigihange viiakse läbi firmaga, kes tegelikult ei realiseeri hankelepinguga võetud õigusi ja kohustusi, ei tohiks lubada, sest see on vastuolus riigihangete seaduse ja riigivaraseaduse põhimõtetega.?
    Audiitorid avastasid, et lepingus kokkulepitud investeeringud ligi 6 miljoni krooni ulatuses olid tegemata. Ohtlikke jäätmeid polnud vajalikus koguses kogutud ning osa sellest, mis koguti, oli jäänud töötlemata.
    Ülevaatuskomisjon oli sunnitud tõdema, et ohtlike jäätmete keskus ise sattus keskkonnareostuse ohu piirile. Lisaks avastati tehing, mis ministeeriumi jäätmeosakonna nüüd juba endise spetsialisti Rein Reinkorti kinnitusel oli ?täielikult fiktiivne eesmärgiga raha firmast välja viia?.
    Vastutajat tegematajätmiste eest aga justkui polnudki. Ministeeriumi ees vastutas Modulvest, tegelikkuses toimetas Vaivaras aga ModulWaste.
    ?Möönan, et keskuse töö oli häiritud,? tõdeb ka Vare ise, ehkki mingit enda süüd ta selles ei leia. ?Demokraatlikus riigis ei ole võimalik vältida firmadevahelist vaidlust, mis tekkis omanikeringi muutumisel. Keskkonnaministeeriumi spetsialistid ei osanud sellist riski ette näha. Lisan, et auditis väljatoodud puudused Vaivara prügila opereerimisel on likvideeritud, vanad lepingud on lõpetatud ja leitud uus operaator. Kahjude väljanõudmine Modulvestilt on hetkel vormistamisel.?
    Paraku läksid selle aasta alguses nii ModulWaste kui ka Modulvest likvideerimisele. Lisaks juba mainitud otsesele kahjule suutsid nad tekitada veel augu Vaivara keskuse sulgemisreservis ? iga vastuvõetud jäätmetonni pealt tuleb arvestada teatud rahasumma reservi. Arvestuslikult pidanuks see tegema kokku 4 miljonit krooni.
    Kogu asja muudab pikantseks asjaolu, et ASi ModulWaste nõukogu esimehena tegutses kunagine keskkonnaminister Tõnis Kaasik, kes juhib Sillamäel Silmet Grupi ja riigi ühisfirmat Ökosil.
    ?Mina arvan, et ModulWaste tegi Vaivaras ära olulise töö,? leiab Kaasik. Küsimusele audiitorite etteheidete kohta vastab aga Kaasik diplomaatiliselt: ?Ma ei oskagi neid kommenteerida. Olin rohkem passiivses rollis. Mina ühtegi senti sealt saanud ei ole.?
    Mõnda aega ASi ModulWaste juhatuse liikmeks olnud Andres Sullakatko on väitnud, et firmas liikus raha üksnes vastavalt Kaasiku korraldustele. Kaasik ise kummutab need süüdistused.
    Läinud aasta lõpul leppisid ASi ModulWaste omanikud, sealhulgas ka Modulvest, kokku selles, et loobutakse kõigist vastastikku esitatud hagidest ja avaldustest.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Saksa majandus sai ootamatu tõuke
Saksa majandus tõenäoliselt kasvas esimeses kvartalis, saades ootamatu tõuke tööstusest ja ehitusest, vahendab Reuters.
Saksa majandus tõenäoliselt kasvas esimeses kvartalis, saades ootamatu tõuke tööstusest ja ehitusest, vahendab Reuters.
Venemaa tõmbab väed välja Mägi-Karabahhist
Venemaa viib Mägi-Karabahhist välja kõik oma väed ehk sisuliselt 2000 sõdurit, vahendab välismeedia.
Venemaa viib Mägi-Karabahhist välja kõik oma väed ehk sisuliselt 2000 sõdurit, vahendab välismeedia.