• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,01%8 758,99
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,01
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,01%8 758,99
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,01
  • 29.04.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korralagedus jäätmekeskuses

?Kui meie Vaivarasse tulime, ootas meid ees 1200 tonni käitlemata jäätmeid. Seadmed olid hooldamata ja osaliselt korrast ära. Kompleks ei olnud korralikult tööle rakendatud,? räägib alates eelmise aasta lõpust Vaivara keskuse opereerimise üle võtnud ASi EcoPro juhatuse esimees Neeme Reinap. ?Rahalises väärtuses maksis segaduse likvideerimine 7?8 miljoni krooni eest tegemata töid, mis tuli keskkonnaministeeriumil kinni maksta.?
Ehkki keegi ei taha seda otseselt tunnistada, on tekkinud olukorras süüdi keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare, kelle tegevuse tõttu sai üldse selline olukord Vaivaras tekkida.
1999. aastal korraldatud riigihanke võitjaks tuli AS Modulvest, kuid tegelikult asus seal tegutsema hoopis AS ModulWaste. Kõigis lepingutes serveeriti ModulWaste?i kui Modulvesti tütarfirmat, ehkki viimasel polnud oma 33 protsendiga valitsevat mõju sidusettevõtte üle.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olukord väljus täiesti kontrolli alt juba 2002. aastal, ehkki keskkonnaministeeriumile jäeti juba varem esitamata igakuised nõutud aruanded ohtlike jäätmete arvestuse ja liikumise kohta. Läinud aasta kevadel oli keskkonnaminister Villu Reiljan sunnitud üle kantsleri pea asjasse sekkuma ning saatma Vaivarasse audiitorid ja ülevaatuskomisjoni.
Ministeeriumi enda siseauditi osakonna töötajad Heli Jalakas ja Eugen Aarma tunnistasid oma auditis sisuliselt kantsler Sulev Vare eksimust: ?Sellist praktikat, kus riigihange viiakse läbi firmaga, kes tegelikult ei realiseeri hankelepinguga võetud õigusi ja kohustusi, ei tohiks lubada, sest see on vastuolus riigihangete seaduse ja riigivaraseaduse põhimõtetega.?
Audiitorid avastasid, et lepingus kokkulepitud investeeringud ligi 6 miljoni krooni ulatuses olid tegemata. Ohtlikke jäätmeid polnud vajalikus koguses kogutud ning osa sellest, mis koguti, oli jäänud töötlemata.
Ülevaatuskomisjon oli sunnitud tõdema, et ohtlike jäätmete keskus ise sattus keskkonnareostuse ohu piirile. Lisaks avastati tehing, mis ministeeriumi jäätmeosakonna nüüd juba endise spetsialisti Rein Reinkorti kinnitusel oli ?täielikult fiktiivne eesmärgiga raha firmast välja viia?.
Vastutajat tegematajätmiste eest aga justkui polnudki. Ministeeriumi ees vastutas Modulvest, tegelikkuses toimetas Vaivaras aga ModulWaste.
?Möönan, et keskuse töö oli häiritud,? tõdeb ka Vare ise, ehkki mingit enda süüd ta selles ei leia. ?Demokraatlikus riigis ei ole võimalik vältida firmadevahelist vaidlust, mis tekkis omanikeringi muutumisel. Keskkonnaministeeriumi spetsialistid ei osanud sellist riski ette näha. Lisan, et auditis väljatoodud puudused Vaivara prügila opereerimisel on likvideeritud, vanad lepingud on lõpetatud ja leitud uus operaator. Kahjude väljanõudmine Modulvestilt on hetkel vormistamisel.?
Paraku läksid selle aasta alguses nii ModulWaste kui ka Modulvest likvideerimisele. Lisaks juba mainitud otsesele kahjule suutsid nad tekitada veel augu Vaivara keskuse sulgemisreservis ? iga vastuvõetud jäätmetonni pealt tuleb arvestada teatud rahasumma reservi. Arvestuslikult pidanuks see tegema kokku 4 miljonit krooni.
Kogu asja muudab pikantseks asjaolu, et ASi ModulWaste nõukogu esimehena tegutses kunagine keskkonnaminister Tõnis Kaasik, kes juhib Sillamäel Silmet Grupi ja riigi ühisfirmat Ökosil.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Mina arvan, et ModulWaste tegi Vaivaras ära olulise töö,? leiab Kaasik. Küsimusele audiitorite etteheidete kohta vastab aga Kaasik diplomaatiliselt: ?Ma ei oskagi neid kommenteerida. Olin rohkem passiivses rollis. Mina ühtegi senti sealt saanud ei ole.?
Mõnda aega ASi ModulWaste juhatuse liikmeks olnud Andres Sullakatko on väitnud, et firmas liikus raha üksnes vastavalt Kaasiku korraldustele. Kaasik ise kummutab need süüdistused.
Läinud aasta lõpul leppisid ASi ModulWaste omanikud, sealhulgas ka Modulvest, kokku selles, et loobutakse kõigist vastastikku esitatud hagidest ja avaldustest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele