• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 2251,09%38 772,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,09
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 2251,09%38 772,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,09
  • 29.04.04, 16:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

AC Nielseni uuring: Eestis on Balti riikide suurim kaubanduse müügipind elaniku kohta

Maailma suurima turu-uuringu ettevõtte AC Nielsen uuring näitas, et Eestis on kõige rohkem esmatarbekaupade müügipinda elaniku kohta.
Uurimuse kohaselt oli Eestis 2004. aasta alguses on esmatarbekaupade müügipinda 0,3 m2 ühe elaniku kohta. See on Balti riikide kõrgeim indeks, Leedus oli vastav näitaja 0,26 m2 ja Lätis 0,24 m2.
Eestis oli aasta alguses üle 6000 esmatarbekaupade jaemüügipunkti, samal ajal kui Lätis oli neid umbes 12 000 ja Leedus üle 15 500.
Viimastel aastatel on Eestis täheldatud jaemüügipunktide arvu vähenemise tendentsi. Müügipunktide koguarv on 2003. aasta algusega võrreldes 10% kahanenud. Samal ajal ei ole kogu müügipind peaaegu muutunud, moodustades umbes 400 000 m2. Veidi erinev on olukord Leedus ja Lätis, kus jaemüügipunktide arv kahaneb, kuid müügipind kasvab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Müügipunktide koguarvu kahanemist põhjustab kauplemiskioskite ja väikeste toidukaupluste arvu oluline vähenemine. See on moodsa kaubanduse kiire arengu tulemus.
Hüpermarketite, supermarketite ja säästukaupluste arv on Eestis võrreldes 2000. aastaga 1,8 korda kasvanud. Samal ajal on traditsiooniliste toidukaupluste arv kahanenud 20%, müügikioskite arv koguni 50%. Väga kiiret arengut täheldati põhilistes jaekaubanduskettides ? Kesko Food, A-Selver, Prisma, Maksimarket, Rimi.
Olulist vähenemist täheldati ka majapidamistarvete/keemiakaupade ning parfümeeriakaupluste arvus ? nende koguarv on 2000. aastaga võrreldes vähenenud umbes 30%. Selle aja jooksul on suletud palju sõltumatuid kauplusi ja osakondi.
Apteekide arv kasvab ? 2000. aasta algusest on koguarv kasvanud 26%. Selline kasv on kaasnenud Apotheca keti arenguga.
Aeglaselt kasvab moodsate bensiinijaamade arv, kus müüakse impulsskaupu ? 2000. aastaga võrreldes 14%. Seda ei põhjusta ainult suurte kettide (Statoil, Lukoil) areng, vaid kasvab ka väikeste kohalike kettide ja sõltumatute bensiinijaamade arv.
Uurimuse tulemusel oli Eestis 2004. aasta alguses:
-146 hüpermarketit, supermarketit ja odavate hindadega kauplust (moodsad selvekauplused, kus on vähemalt 300 m2 müügipinda),- Umbes 2500 toidukauplust (alla 300 m2 müügipinnaga kauplused, sh spetsialiseeritud toidukauplused, kulinaaria/kondiitriärid ja alkoholikauplused),- 1000 kioski ja müügipunkti bensiinijaamades,- Umbes 700 apteeki, parfümeeriakauplust, majapidamistarvete- ja keemiakaupade kauplust,- Umbes 250 elektririistade ja fotokauplust,- Umbes 1400 selvekohvikut, restorani ja baari/pubi.
AC Nielsen viis Balti riikides läbi jaekaubandusuurimuse 2004. aasta alguses. Selle uurimuse käigus külastati kõigi üle 10 tuhande elanikuga asulate jaemüügipunkte. Pärast jaemüügipunktide külastamist tuletati ülejäänud asulate jaemüügipunktide arv näidismetoodika abil. Uurimusse ei kaasatud rõivastele, jalanõudele, ehitusmaterjalidele ja muule spetsialiseerunud kauplusi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele