Töötukassa juhi Meelis Paaveli sõnul on nõnda suures vahes eelarveprognoosi ja tegelikkuse vahel süüdi ebatäpne prognoos. Nimelt ei olnud töötukassa oma 2002. aasta novembris kinnitatud eelarves arvestanud sellega, et hüvitise saajate ringist arvatakse välja isikud, kellega töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel. ?Hüvitiste saajateks kvalifitseerus oodatust väiksem hulk inimesi uutest töötutest,? sõnas Paavel.
?Me prognoosisime, et registreeritud töötuse määr kasvab,? tõi töötukassa üldosakonna juhataja Gerli Aas välja veel ühe põhjuse. Aasa sõnul on mujal maailmas olnud tavaline praktika, kus pärast töötuskindlustushüvitiste süsteemi rakendumist registreerivad end töötuks ka inimesed, kes varem pole ametlikult tööd otsinud. ?Aga Eesti näite puhul see oletus kahjuks ei pidanud vett ja registreeritud töötuse määr hoopis langes.?
Töötukassa nõukogu liikme Tarmo Kriisi sõnul on tänavune esimene kvartal küll näidanud, et inimeste teadlikkus töötuskindlustushüvitise küsimisel on kasvanud, kuid sellest hoolimata pooldab Eesti Tööandjate Keskliit töötuskindlustusmakse määra alandamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Kuna töötukassa näol on tegemist kindlustusorganisatsiooniga, mitte maksuametiga, siis nende prioriteet peaks olema selline, et jooksvad tulud ja kulud on tasakaalus,? sõnas Kriis. ?Praegusel juhul on selline maksemäär olnud valitsuse prioriteet,? lisas Kriis, kelle hinnangul pole end õigustanud hirm selle ees, et kindlustushüvitiste väljamaksmisega võib tekkida probleeme.
Kokku laekus töötuskindlustusmaksetena töötukassasse eelmisel aastal 575 miljonit krooni ning investeeringutulu teeniti 24 miljonit. Hüvitistena maksis töötukassa eelmisel aastal välja kokku 205 miljonit krooni. Väljamaksetest üle jäänud 396 miljonit krooni jagatakse reservkapitali ja sihtfondide vahel.
Eile otsustas nõukogu kanda reservkapitali 45, töötuskindlustushüvituste sihtfondi 249 ning tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 102 miljonit krooni.
Töötukassa nõukogu koguneb uuesti mai lõpus, siis on ilmselt arutlusel ka praeguse nõukogu esimehe Riivo Sinijärve lahkumine töötukassa nõukogust.
Sinijärv ütles, et nõukogu kujundab maksemäära suhtes otsuse sügisel. ?Inimesena meeldivad mulle alati väiksemad maksud, ehkki siinkohal on tegemist maksega, mitte maksuga,? lisas ta.