Esimene päev euroliidus kergitas Tallinna alkoholipoodide käivet

Euroliidu esimene päev Tallinna reisisadamas oli rahulikum kui enamik möödunud nädalavahetusi ? laevalt astus maha ja läks Soome tagasi ligi poole vähem inimese kui eelmisel laupäeval.

Näiteks tuli pärastlõunal randunud parvlaevalt Meloodia vaid 33 inimest, kuigi laev oleks võinud mahutada 1500.

?Nii vähe rahvast ma suure laeva peal ja laupäeval küll ei mäleta!? oli reisisadama töötaja Ingrid Berezin üllatunud. Reisijate väikese arvu põhjuseks võib pidada soomlaste jaoks suurt pidu tähendavat volbriööd.

Sadamapoodnikud piilusid laeni kõrguvate õllekastide tagant ning ootasid kuni lõunani äri õitsema löövaid hiigeloste. Siis elavnes kaubandus ja sadama kõrval asuvas Citymarketi alkoholiosakonnas manööverdasid põhjanaabrid kohati mitme käruga.

?3500 krooni,? teadis poekärus ka paari isiklikku käru mahutav mees Helsingist oma osturetke orienteeruvat hinda. Ta oli koos abikaasaga Tallinna jõudnud vaid mõned tunnid varem, et varuda kümneid liitreid Soome omast poole odavamat alkoholi, millest neile ja külla tulevatele sõpradele pidavat jätkuma kuni jaanipäevani.

Teda üritasid enda poole meelitada kaks kõvahäälset soomlast, kes pakkusid degusteerimiseks Soome lagritsalikööri Baila. Üks neist, Petteri, tunnistas, et eesti keelt nad ei kõnele ja püüavad vaid soome turiste, sest on arvestanud, et suur osa siinsest müügist läheb Soome tagasi.

?Hirmus tingimine käib,? oli Sadamarketi alkoholipoe laojuhataja Tarmo Põldis üllatunud. Tema sõnul tahab suurem osa kümne kasti ringis õlut ostvatest soomlastest hinda alla kaubelda. Ta lisas, et vahel see isegi õnnestub ja et poe müügisummad on mitmekordsed.

Kell 15.30 Helsingisse suunduvale Meloodiale marssis umbes 200 kaubatoojat, kellel enamikul kärud viinakohvreid ja õllekaste täis.

Espoost tulnud Pekka Hikman oli koos naise ja kahe lapsega Tallinnas olnud vaid paar tundi, et käia mõnes sadama-alal asuvas poes. ?Tulime uudishimust, et mis see Euroopa Liit siin on,? sõnas Hikman, näidates kotist välja piiluvaid oste ? kahte mänguautomaati, päikeseprille, kommipakke, õlut ja kahte pudelit viina. Kõige rohkem oli ta siiski vaimustuses kiirest passikontrollist ? varem pool tundi võtnud protseduur sai nüüd aetud kümne minutiga!

Laeva peal ringi patseeriv pensionärist endine pangadirektor Harri Heinonen rääkis, et talle Eesti liitumine euroliiduga meeldib. ?Oleme terve päeva eestlasi õnnitlenud,? ütles koos sõbraga paariks päevaks automatkale tulnud Lahti elanik.

Kuigi reisi põhieesmärk oli osta asendus suusareisil purunenud prillidele, lebas auto pagasiruumis ka kaks kohvrit viina. ?Viiakse sellepärast, et seni polnud lubatud,? nentis Heinonen.

Helsingi sadamas pärisid mitut reisikäru kaenlas kandvad laevale suundujad innukalt äsja euroliitu astunud Eesti joogihindu ning jagasid volbriöö kuumemaid mälestusi.

Euroliidu eelõhtul käis Tallinna supermarketites veel viimane närviline suhkruvarumine, Norde Centrumi Citymarketis oli suhkur suisa otsas.

?Ostetakse rohkem jah,? tõdeb Haabersti Citymarketi kassapidaja Diana. ?Inimesed on vist lolliks läinud.?

Inimeste ostuhullust kinnitavad ka teiste supermarketite töötajad, Järve Selveri müüjaneiule meenub näiteks, et üks inimene tõstis reedel korraga kassalindile 100 kilo suhkrut. ?See on ju loogiline, et kui suhkru hind tõuseb kolm korda, siis inimesed ostavad endale varu,? mõtiskleb Sikupilli Prisma juhataja Riina Uska. ?Banaanid lähevad ju ka kaks korda kallimaks.?

?Mul seda suhkrut absoluutselt vaja ei ole,? teatab Haabersti Citymarketis eurovastane Uno, kes on kärusse tõstnud 30 kilo suhkrut. ?Aga kõik ostavad, mõtlesin siis, et võtan ka.?

Uno pole sugugi mitte ainus suhkruvaruja, kellel enda sõnul suhkrut tegelikult vaja ei olegi. Sikupilli Prismas kärutab kümne kiloga kassa poole Janno, kes tegelikult paneb kohvi sisse hoopis mett. Janno Euroopa Liitu ja võimalikku hinnatõusu ei karda, tema paar pudelit õlut nädalas selle pärast ostmata ei jää.

?Paljudele võib see hinnatõus olla ootamatu ja suur,? sõnab mees. ?Käisin eelmisel nädalavahetusel Lätis, seal inimesed kardavad, et nad ei jaksa enam elementaarseid toiduaineid osta pärast liitumist.?

Norde Centrumi Citymarketis selgub, et suhkur on otsas, lõppes juba ennelõunal. ?Poisid ei jõua Jüris nii kiiresti uut laari komplekteerida, sellepärast suhkrut meil ei ole praegu,? ütleb Citymarketi töötaja Regina, kelle sõnul on ka soomlased juba alustanud viinarallit.

Riiulitereast välja kõndides hakkabki silma tüsedam soomlanna, kes uhab õlut täis käruga kassa poole. Turvamees on talle öelnud, et kümne minuti pärast alkoholi enam müüa ei tohi. ?Maija! Maiiii-ja,? karjub soomlane üle poe, otsides oma kadumaläinud sõbrannat, kellel samuti käru alkoholi täis laotud. Õnnelikult saadakse siiski kassast läbi.

Kuigi bensiinijaamades olid reedel tavalisest pikemad järjekorrad ja närvilisem õhkkond kinnitasid kütuseostjad enamasti, et hinnatõus neid ei hirmuta

?Sama hästi võiks karta, et paari tunni pärast läheb päike looja,? ütles Endla tänava Neste tanklas Harri, kes siiski võttis 22 liitrit bensiini ehk paagi ääreni täis.

Harriga samal ajal tankinud Jaanuse paaki mahtus suisa 40 liitrit bensiini. ?Aga ma võtan alati paagi täis ja praegu oli paak tühi,? ei nõustunud Jaanuski hinnatõusuhirmuga. ?Aga imelikumaks ja keerulisemaks lähevad küll asjad homsest.?

1. mail, kui bussitäis Eestist eelmisel päeval Lätti läinud eestlasi esimeste piiriületajatena öösel tagasi pöördus, polnud piiril märgata mingit olulist välist muudatust. Ikla piiripunkti sõidukoridoride kohale olid vaid kinnitatud ELi lipuga märgid, teisi piiriületajaid kella ühe ajal öösel polnud.

Bussi sisenes piirivalvur, kes palus passe näidata, kuid keeldus Eesti ID-kaarti tunnistamast. ?Meil on praegu suur segadus, ainult passiga saab üle,? vabandas piirivalvetöötaja oma soovi vaid passi näha.

Võrreldes eelmise päeva piiriületusega oli ainus muudatus piiriprotseduuris see, et piirivalvur ei korjanud passe kokku ega viinud ära, vaid vaatas need bussis kohapeal lihtsalt üle.