Euroopa pidas ühinemispidu

Nädalavahetuse meeleolukaimad meediakajastused ongi pärit Dublinist, kuhu tulid kokku kõigi 25 riigi valitsusjuhid, ning Kesk-Euroopast, kus näiteks Poola, T?ehhi ja Saksamaa piiride ristumiskohas lõid Euroopa ühinemise puhul õlleklaase kokku Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, Poola peaminister Leszek Miller ning T?ehhi valitsusjuht Vladimir Spidla.

Pidupäevast hoolimata on kõne all ka Euroopa Liidu probleemid, mis täna algav argipäev uuesti päevakorda toob.

EL pole laienemiseks valmis ? põhiseaduslik lepe on lõpuni kirjutamata ja kinnitamata, mis ähvardab halvata otsuste tegemise, terav vaidlus käib finantspoliitika ja rahajagamise üle, odava tööjõu tulva kartes piirab enamik riike uute riikide tööjõu liikumist.

Vahetult liitumispäeva eel hoiatas Saksa kantsler Gerhard Schröder uusliikmeid taas ?kõlvatu maksukonkurentsi? ja Iiri mudeli liiga innuka rakendamise eest.

2004. aasta 1. mai on kuupäev, mis kõigil Euroopa lastel tuleb edaspidi pähe õppida ? ehkki tol päeval midagi dramaatilist ei sündinud. Ei alanud sõda ega toimunud verist riigipööret. Ühinemine liitu, mis erinevalt varasematest liitudest Euroopas pole sündinud sõja tulemusel, on ajalooline sündmus.

Aastaid õpetati, et idaeurooplased on täiesti teist liiki ja teise mentaliteediga inimesed. Kes tänagi veel nii mõtleb, pole ilmselt viimastel aastatel Euroopas ringi reisinud, kirjutab Rootsi majandusleht. 1989. aastast on tänu 80 miljoni ida- ja kesk-eurooplase ühisele jõupingutusele aset leidnud erakordne majanduslik ja poliitiline areng, millest kõnelevad nii kiired majanduskasvu numbrid kui Varssavi ja Budapesti tänavail pulbitsev ettevõtlusvaim. Vanal väsinud Euroopal on ida-eurooplastelt palju õppida ning laienenud liit pakub võiduvõimalusi kõigile.

Samal ajal kui naaberriigid pidasid suurt pidu, eelistas Eesti vaikselt Euroopa Liitu hiilida. Ei mingeid tulevärke südaööl. Lühike liputseremoonia parlamendi ees laupäeva hommikul. Seejärel läks hulk eestlasi metsa istutama. Kõva töötegemine esimesel päeval, mil Eesti on Euroopa Liidus, sobib hästi eestlase iseloomuga, kirjutab Rootsi päevalehe korrespondent Noarootsi metsaistutustalgutelt.

Teine Dagens Nyheteri korrespondent oli laupäeva hommikul Stockholmis vastas Regina Baltical, mille pardalt tulid Eestist esimesed Euroopa Liidu turistid. Mitte küll sotsiaalsed turistid, märgib leht, vihjates Rootsi peaministri hoiatustele uute liikmesriikide kodanike eest, keda võib Rootsi ahvatleda perspektiiv elada heldest abirahast. Eestist tulnud laeval olid vastas Rootsi moderaatide partei noored, kes jagasid saabujaile kollaseid ja valgeid roose.

Juhtkirjas kirjutab Dagens Nyheter, et Euroopa ühinemine on ajaloos unikaalne positiivne sündmus, mille tähtsuse mõistmiseks ei tohiks meelest lasta alternatiivset arenguteed alles üsna värskes minevikus.

Piiriületus läheb lihtsamaks ning ooteaeg Tallinna sadamas peaks Helsingist saabujale lühenema ? kui just kasvav reisijate tulv Soomest Eestisse uusi ummikuid ei too. Sadamas pole muud, kui aga minna mööda ELi kodanikele märgistatud koridori, teavitas Soome suurim päevaleht nädalavahetusel oma lugejaid.

Juhtkirjas leiab leht, et 1. mai on hästi valitud päev tähistamaks ELi suurimat ja julgeimat laienemist. See on tööliste pidupäev ning kõva tööd on nõudnud nii laienemise ettevalmistamine kui ka kõik see, mis ees ootab. Leht leiab, et vastuvõtt võinuks olla soojem, arvestades pingutusi, mida uued riigid nii kaugele jõudmiseks on tegema pidanud.

Veel tuletab Helsingin Sanomat meelde, et koos kümne uue liikmesriigiga saab Euroopa Liit kümme uut käibevaluutat. 1. maist on ELi rahaühikuks teiste kõrval Sloveenia tolar, Läti latt, Poola zlott, Malta liir, Eesti kroon. See ei jää aga kauaks nii, kuna kõik uued liitujad on lubanud ühisvaluuta euro varem või hiljem käibele võtta. Esimeste hulgas ilmselt Balti riigid, kus euro võiks käibele tulla juba 2007. aastast.

Soome on üks vanadest Euroopa Liidu riikidest, kel on naabriks uus liikmesriik. Kui aga vaadata Eesti maksupoliitikat, on selge, et naaber pole alati tingimata liitlane, kes jagab sarnaseid seisukohti, kirjutab Soome rootsikeelne päevaleht oma juhtkirjas.

Leht soovitab Eestist johtuvat konkurentsi siiski õiges perspektiivis vaadata. Eesti osakaal ELi SKTs on 0,08%, seega alla ühe promilli. Soome osakaal on 1,5% ehk rohkem kui kolme Balti riigi, Slovakkia, Sloveenia, Küprose, Luksemburgi ja Malta SKT osakaal kokku.

Pealegi võiksime numbrid ja protsendid vähemalt üheks päevaks kõrvale jätta, et rõõmustada selle ajaloolise sammu üle, mille Euroopa on astunud. Euroopa kaart on taas kord ringi tehtud, kuid seekord rahva vabal tahtel, mitte mõõga ja kahurite sunnil.

Nädalavahetuse Briti majandusleht tervitab ja tutvustab uusi liikmesriike nende vähem tuntud joonte poolest. Poolakaid kui kirglikke seenekorjajaid, ungarlasi kui suuri vabaõhu supelbasseinide nautijaid, lätlasi kui laulupidude rahvast, t?ehhidelt soovitab leht õppida head tava välisjalanõud külla minnes ukse taha jätta. Eeslasi tutvustab Arvo Pärdi muusika, leedulasi liivadüünid.

Juhtkirjas kirjutab Financial Times, et vanemad ja tulevased põlvkonnad imestavad kindlasti, miks praeguse laienemise ümber on sedavõrd negatiivne alatoon. Saksamaa kaebab madalate maksude pärast Ida-Euroopa riikides, ELi eelarve suurimad rahastajad nõuavad laienemiskulude kokkuhoidu ning enamik riike on piiranud uute riikide tööjõu saabumist. Samas peaks just nn vana Euroopa juhid hästi oskama näha laiemat pilti ? kui oluline on laienemine Euroopa Liidule ja kui häid tulemusi see seni on andnud. See on edukalt ümber kujundanud Iirimaa, Hispaania, Portugali ja Kreeka majanduse ja olnud demokraatia ankruks. Pole mingit põhjust arvata, et see laienemine mõjuks vähem positiivselt kümnele uuele liikmesriigile.