- OMX Baltic0,05%300,5
- OMX Riga1,04%889,18
- OMX Tallinn0,07%2 059,67
- OMX Vilnius−0,17%1 195,97
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,34%8 788,81
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,03
- OMX Baltic0,05%300,5
- OMX Riga1,04%889,18
- OMX Tallinn0,07%2 059,67
- OMX Vilnius−0,17%1 195,97
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,34%8 788,81
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vorstisõja võidud ja kaotused
2002. aasta kevadel lahvatas meedias nn ?vorstisõda?. Ühtäkki jõudis avalikkuse ette teave, et paljud meie toidulettidel olevad vorstid polegi valmistatud lihast, vaid hoopiski lihatööstuse jääkproduktist kondilihamassist (MDM). Firmad, kes ei kasuta lihatoodete valmistamiseks mehhaaniliselt konditustatud liha massi, liitusid toona Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni (ELA).
Tänaseks on meie vorstilettidel toimunud väliseid muutusi ? näiteks peavad tootjad pakendile märkima kondilihamassi sisalduse vorsti-ja lihatoodetes - kuid sisuliselt on olukord ikkagi endine. Ajal, mil on kehtestatud ranged nõuded tootmiseks, puuduvad peaaegu täielikult nõuded valmistoodete kohta. Eesti pole täna olemas lihade, vorstide ja muude toodete klassifikatsioone ega kvaliteedinõudeid. Töö, mida Toiduseaduse järgi peaks tegema valitsus, on suuresti veel tegemata.
Mis on aga muutunud kahe aastaga? Esimeseks oluliseks sammuks sai termini mehhaaniliselt konditustatud liha mass seadustamine. Senini võis iga firma deklareerida nimetatud tooraine liiki suvaliselt. Esines kanalihamassi, kanahakkliha, lihamassi ja nii edasi. Ometigi on kõik need terminid ekslikud ja hämavad. ELA survel võttis ka Põllumajandusministeerium lõpuks kasutusele analoogse termini. Esialgne vastuseis paljudelt firmadelt on hääbunud ning kõik suuremad tootjad on oma etiketid korralikult tähistanud.
Teiseks oleme mehhaaniliselt konditustatud liha massist rääkides probleemi avalikkusele laiemalt teadvustanud. Definitsiooni järgi on see värske liha mass, mis saadakse luudele kinnitunud lihas- ja teiste pehmete kudede mehhaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil. Kui kontideta liha aluseks on lihaskude, siis mehhaaniliselt konditustatud lihamassi ?emaks? on luud. Leiame, et tarbijad peavad sellist olulist erinevust teadma.
Kõige suurem erinevus on aga hinnas. Kui sealiha keskmine hind on ligi 20 krooni kilo kohta, siis kondlihamassi ostuhind Euroopast on 5 krooni ringis. Eestis toodetult võib see ka kallim olla. Kuid Eestis puudub piisaval kogusel töötlemiseks lubatud luid. Ning importivatel riikidel on suhteliselt ükskõik, millise hinnaga oma jäätmetest lahti saada - oluline on neist lahti saada! Kas aga sellest toorainest tehtud lihatoode on ka ¾ odavam? Vastus on: ei. Mehhaaniliselt konditustatud liha massi sisaldavate lihatoodete hinnad on vaid paar krooni odavamad kui lihast tehtud toodetel. Muide, tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest ei arvata mehhaaniliselt konditustatud liha massi enam liha hulka. Seetõttu pole seda toorainet sisaldavad tooted justkui nagu lihatootedki.
Jätkuvalt kestab aga segadus mehhaaniliselt konditustatud liha massi importimisega. Siin püüab ELA jätkata dialoogi riigiametitega, sest see on riiklik küsimus. Tavaliselt üritab iga riik ikka maksimaalselt ära kasutada kõigepealt kodumaise tootja toodetud kauba ja alles seejärel soodustab importi. Eestis on kondilihamassiga kahjuks lugu täpselt vastupidi. Kodumaine seakasvataja on jäetud üksi ja selle asemel imporditakse väljast odavat toorainet, millest iga endast lugupidav riik üritab lahti saada. Peaksime aga hoopiski võtma eeskuju Soomest, kuhu mehhaaniliselt konditustatud liha massi ei impordita, vaid üritatakse kodumaist tootmist toetada ja jäägid mujale müüa.
Seega ? nn vorstisõja tulemusel oleme suuremad siseriiklikud ?lahingud? ära pidanud. Nüüd tuleb jätkata oma turu ja tootjate eest võitlust Euroopa Liidu keerulistes koridorides.
Kommentaari on vahendanud Äripäevale suhtekorraldusfirma Rull & Rumm
Autor: Meelis Trumberg
Enimloetud
2
Kuidas leida äripartnereid Aasias
3
Viimased uudised
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele