Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seadusemuudatus väntsutab omavalitsusi
Sel ajal kui kohalikud omavalitsused ootasid tulu järjekindlat suurenemist, kinnitasid lisaks Tallinnale ka Pärnu ja Tartu finantsjuhid, et uus süsteem käitub ennustamatult. Sama näitab maksuametis koostatud omavalitsuste laekumiste graafiline ülevaade.
?Kui mõnele omavalitsusele laekub ühel kuul 40 protsenti rohkem kui eelmisel aastal ja teisel kuul 15 protsenti vähem, siis kusagil on viga,? tõi Tartu abilinnapea Sven Illing näiteks Alatskivi valla. ?Kui vaatame tervikut, siis ei saa aru, mis omavalitsuste rahaasjades toimub.?
Seadusemuudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi, sest kohalike elanike tulumaks on kõige suurem osa tulust.
Rahandusminister Taavi Veskimägi: ?Ootame ära kuue kuu tulumaksu laekumise numbrid, siis on võimalik põhjalikumalt analüüsida probleemide olemust.?
?Siis on rong läinud, investeeringud tehtud, raha ära planeeritud,? ütles Tallinna finantsdirektor Ahti Kallaste.
Tartu küll ei muretse nagu Tallinn eelarve alalaekumise pärast, kuid leiab, et kui süsteemi korrastada, võib selguda, et Tartu laekumine peaks olema veelgi suurem.
Pärnu linnapea nõunik rahandusküsimustes Taimi Vilgas ütles, et Pärnu linn on saanud tulumaksu vähem, kui nad ennustasid. Samas avaldas ta lootust, et mai jooksul asjad klaaruvad.
Tallinna finantsdirektori Ahti Kallaste arvestuste kohaselt tekib uue süsteemi tõttu Tallinnale 80 miljoni kroonine auk, mida ette ei osatud näha.
Aastavahetusest kehtima hakanud seadusemuudatuse põhjal saab kohalik omavalitsus 11,4 protsenti eelmisel kuul omavalitsuse elanike poolt deklareeritud brutotulust.
Tallinna arvestused, mille kohaselt aprillis laekus 10,5 protsenti vähem tulu kui möödunud aastal, lähtuvad Tallinna iseseisvatest arvutustest, mis ei võrdle tulu mitte eelmisel aastal laekunud summaga, vaid Tallinna maksumaksjate brutotuluga möödunud aastal.
Aastavahetusel hakkas kehtima seadusemuudatus, millega omavalitsus saab 11,4 protsenti eelmisel kuul omavalitsuse elanike deklareeritud brutotulust.
Enne 2004. aastat kehtis tulumaksu jaotamisel riigi ja kohalike omavalitsuste vahel jaotus, mis nägi ette laekunud tulumaksust 56 protsendi kandmist maksumaksja elukohajärgsele omavalitsusele.
Tulumaksu mahaarvamised, nagu tulumaksuvaba miinimum ja maksudeklaratsiooni alusel tehtavad tagasimaksed, kehtisid nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele.
Uue arvestuse oluline erinevus seisneb selles, et omavalitsustele laekuva tulumaksu osalt ei tehta mahaarvamisi ning tulumaks laekub 11,4 protsendina otse maksumaksja brutotulu