Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsiväline aktsiaturg hoogustus
Eriti aktiivselt on sel aastal tehinguid tehtud kinnisvara haldusfirma Esmari aktsiatega, aktsiad on omanikke vahetanud 31 korral. Eesti Gaasiga on sel aastal tehtud 30 tehingut. Võrdluseks võib tuua börsil noteeritud Estiko aktsia, millega on aasta algusest kaubeldud kõigest 15 korral.
?Ilmselt on Esmar vahetanud omanikke, sest meie pole neid tehinguid vahendanud,? ütles Hansabank Marketsi maakler Romet Tepper.
Tepperi sõnul puudub Eestis aktiivne börsiväline turg. ?Turul on sageli kas ainult ostjad või müüjad ja hirmus raske on kliente omavahel kokku viia ning see pingutus ei tasu end ka ära,? ütles Tepper. Tema sõnul ei ole hetkel pankadel klientidele enam OTC-aktsiaid pakkuda. Ta lisas, et Tallinki aktsia oli viimane, mis eelmisel nädalal veidi liikus.
Kahe suurema panga maakleri ütluste kohaselt on viimasel ajal tõusnud huvi kahe Eesti suurema OTC aktsia ? Eesti Gaasi ja Tallinki vastu. Tallink Grupi aktsiaga on sel aastal tehtud kuus tehingut. ?Tallinki aktsiat on küsitud palju, aga müümas ei ole kedagi,? ütles Ühispanga aktsiamaakler Peeter Koppel. Tema sõnul on Tallinki põhiinvestorid teinud oma investeeringud kaalutlustel, et kunagi jõuab firma börsile.
Lisaks ostavad Hansapank ja Ühispank turult kokku Eesti Gaasi aktsiaid. Tepper märkis, et ka Eesti Gaasi aktsiaid on varem kokku ostetud lootuses, et ta läheb börsile. Eesti Gaasil on ka soliidne arv aktsionäre, neid on üle tuhande. Tallinna börsil on suuri ettevõtteid, kellel on tunduvalt vähem osanikke. Näiteks Merko Ehitusel 314 ja Tallinna Kaubamajal 913 aktsionäri. Ka Eesti Gaasiga on sel aastal tehtud rohkem kui 30 tehingut.
Mööblimaja ja Krediidipanga aktsiaid liigutatakse Tepperi sõnul aastas umbes korra.
Investeerimisfirma Trigon Capital pakub klientidele Baltimaade juhtiva IT-firma MicroLinki aktsiaid. Lisaks on võimalik kaubelda veel Pro Kapital Grupi aktsiatega. Tepperi sõnul tunnevad börsiväliste firmade aktsiate vastu huvi investorid, kes näevad mingisugust fundamentaalset väärtust nende hindade juures.
Väärtpaberitehinguid on võimalik teha ka reguleerimata ehk börsivälisel turul ehk OTC-turul. See lühend tuleb ingliskeelsetest sõnadest over-the-counter-market, mis tähendab, et nende väärtpaberitega ei kaubelda börsisüsteemi vahendusel. Börsil mittekaubeldavate Eesti avalike ettevõtete turu aktsiatega saab kaubelda pankade vahendusel või eraisikute vahel. Meeles tuleb siiski pidada, et selline kauplemine on äärmiselt vähelikviidne ning vahel tuleb aktsiate ostmiseks ja müümiseks oodata pikka aega.
Kuna nende väärtpaberite kohta on vähe informatsiooni ning sellekohane regulatsioon minimaalne, on nendesse investeerimine seotud suurema riskiga.
Börsi hiilgeaegadel 1997. ja 1998. aastal osteti börsiväliselt ehk OTC-turult aktsiaid kokku ootuses, et peagi läheb firma börsile.
Siis võis erinevalt tänasest maaklerite sõnul rääkida ka Eesti börsivälise turu olemasolust.
Toona osteti üsna aktiivselt kokku näiteks Eesti Gaasi, Mööblimaja, Tootsi Turba, EMEXi, Liviko ja Võru Juustu aktsiaid. Siis tuli aga börsikrahh ja kõik varises kokku.