Piirang suunaks tarbija odavale kangele napsile

?Usun, et põhiliselt mõjutab plaanitav alkoholi reklaami keelamine viina ja rahvusvaheliselt tuntud, suure turunduseelarvega kaubamärkide müüjaid. Neil jääb vähem võimalust oma tooteid rahvale peale suruda,? ütles veine importiva hulgifirma LTT juhatuse liige Tõnu Tõniste.

?Öise alkoholimüügi lõpetamine mõjutab põhiliselt kange alkoholi müüki,? lisas Tõniste.

Tõniste sõnul võivad muudatused ka LTT-le käibes tagasilöögi anda, sest öine impulsiivne veiniost võib ära jääda.

Samuti märkis Tõniste, et legaalsete müügikohtade asemele tekib illegaalseid ja kindlasti tõuseb päevakorda nn taksoviina teema.

A. Le Coqi juhatuse esimehe Tarmo Noobi hinnangul on igasugune keelamine liberaalse majanduspoliitika vastu ning ettevõtjatele see ei meeldi. Samas lisas ta, et õlletootjad ei kavatse protestida ühiskonna meelsuse vastu, mis eelistab piirata alkoholi müüki öösel. Küll on ebarealistlik plaan müügikeelu sisseviimine kella 20st, nagu seda plaanis Riigikogu sotsiaalkomisjon ? see oleks Noobi sõnul tohutu lisatöö jaekaubandusele, kui mõni tund enne poe sulgemist tuleks hakata kinni katma õlle- ja siidrikaste.

?Reklaam mõjutab kogu joogikultuuri. Kui pole turundust, siis pole võimalik ka joogikultuuri tekitada,? ütles Noop. ?Kui puudub võimalus reklaamida, hakkab mõjuma hinna ja kraadide suhe ? kasvab kange ja odava õlle ning odava viina müük,? lisas ta. Samas on Noobi sõnul õlletootjad selle poolt, et keelustada kange alkoholi (üle 6%) reklaam.

Viimase kohta ütles Liviko turundusdirektor Janek Kalvi, et sellised piirangud võivad muutuda eri majandusgruppide ärihuvide teenimiseks.

Kalvi lisas, et Eesti Viina Liidu hinnangul on öise alkoholimüügi teema ülevõimendatud ? pole olemas seost noorte kasvava joomakire ja alkoholi öise müügi vahel.

Alkoholireklaami kadumine viiks meediast kuni 50 miljonit krooni aastas ning seaks Eesti unikaalsesse seisu kogu Euroopa Liidus.

Eesti Reklaamiagentuuride Liidu presidendi Rein Iida sõnul kaotaksid alkoholireklaami keelustamisest enim meediaettevõtted ja väljaanded, seda ilmselt 50 miljonit krooni aastas. ?Lähtudes Euroopa praktilistest seaduspügalatest, ei ole üheski ELi riigis alkoholireklaam täielikult keelatud,? lausus ta, osutades samas asjaolule, et ELi riikides on alkohol jagatud kanguste järgi kategooriatesse ja vastavalt sellele on reklaamitegevuses kehtestatud piiranguid. Piirangud on sätestatud ka Eestis praegu kehtiva reklaamiseadusega.

Iida ütles, et piirangud ELi riikides puudutavad eelkõige reklaamide eksponeerimise kellaaegasid TV ja raadio eetris, asukohapaigutusi ajakirjanduses ja välireklaamides jms. Alkoholi reklaami lauskeelustamine annab Iida sõnul tulemuseks selle, et tarbijani ei viida tootja infot, vaid tarbimist hakkavad mõjutama eelkõige hinna ja kanguse suhte tegurid: ?Kaotavad sellega enim väiksemad tootjad, kellele oluliselt suureneb kaupluste surve ning põhiliselt võidavad sellest poeomanikud, sest siis on nende võimuses olulisemalt otsustada, milline toode on tarbijale enim pakkumist väärt ja milline kaup neile kasulikum.?

TNS Emori andmeil oli alkoholi meediareklaami maht mullu ligikaudu 30 miljonit krooni, see näitaja ei sisalda agentuuride loovtöö ja muid kulusid. 30 miljonist alla poole moodustas lahja alkoholi reklaam. Enim reklaamiti alkoholi televisioonis, ajalehtede-ajakirjade osakaal kogumahus oli umbes 10 miljonit krooni.