- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,69%6 009,3
- DOW 300,63%42 473,1
- Nasdaq 0,82%19 607,33
- FTSE 100−0,19%8 758,04
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,82
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,69%6 009,3
- DOW 300,63%42 473,1
- Nasdaq 0,82%19 607,33
- FTSE 100−0,19%8 758,04
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene tööstushiiglane püstitab Irusse uue rahaveski
See on järjekordne märk sellest, et siinne transiidiäri läheb järjest enam Vene kapitali kätte, lausus Pakterminali juhatuse esimes Sulev Loo.
Trendgate võttis 30 aastaks rendile Eesti Energiale kuuluva Iru elektrijaama kütusemahutid, kogumahuga 60 000 kuupmeetrit. Lisaks rajab Trendgate kuus 30 000-kuupmeetrist mahutit. Kokku teeb see 240 000 kuupmeetrit, mis vaid veidi vähem Pakterminali 251 000 kuupmeetrisest mahutipargist.
Reedel viimast päeva Iru jaama direktori ametis olnud Kersti Kaljulaid kinnitas, et kütusemahutid, raudteeharu ja ligi 10 hektarit maad anti Trengate´ile rendile riigihanke tulemusena.
ASi Trendgate juhatuse liige Aigar Ojaots sõnas, et kavandatud 400 miljoni kroonisest investeeringumahust pärineb 165 miljonit omanikult, kes laiendas Trendaget´i aktsiakapitali. Ehkki investeering jõudis Eestisse Rootsi kaudu, peitub omaniku taga Venemaa tööstusettevõttele Severstal kuuluv transiidifirma Severstaltrans, keda meedia serveeris mullu kui Eesti Raudtee aktsiate võimalikku ostuhuvilist.
Trendgate´i teine juhatuse liige Toomas Saks lisas, et ülejäänud raha tahetakse laenata. Sellekohaseid läbirääkimisi on peetud nii Eesti kui välispankadega. ?Oleme pankadega põhimõtteliselt juba läbi rääkinud. Ehitust alustasime omavahenditega,? ütles Saks.
Lisaks mahutipargile tuleb Trendgate´il ehitada veel torujuhe Irust Muuga sadamasse viljakai pikenduseni, kuhu hakkavad silduma tankerid. Trendgate soovib rendilepinguga nende haldusse tulnud ligi 10 kilomeetri pikkusel raudteeharul kõik uued relsid-liiprid panna, et need peaksid vastu USA veduritele.
Kogu kompleks loodetakse tegevvalmidusse saada aasta lõpuks. Kooskõlastused ehitustöödeks on Ojaotsa kinnitusel kõik käes. Ka leping Tallinna Sadamaga torujuhtme viimiseks Muuga sadamasse ja kai kasutamiseks.
Trendgate hakkab pakkuma klassikalist terminaaliteenust. Ise kütust ostma ja müüma ei kavatseta hakata.
Pakterminali juht Sulev Loo tõdes, et Trendgate´i tulek pingestab konkurentsi Eesti kütusetransiidi turul. ?Üks Trendgate´i võimalusi on turu võitmine senistelt tegijatelt, kuid loodame, et suurenevad ka Eestit läbivad kaubakogused,? lausus Loo.
Äripäev kirjutas mullu, et Severstaliga seotud Spacecom kavatseb naftasaaduste veol Eesti Raudteele konkurentsi pakkuda, hakates suurtele transiidifirmadele kütust ette vedama. Puhkusel viibiva Spacecomi juhi Oleg Ossinovskiga ei õnnestunud Äripäeval selle artikli tarvis ühendust saada.
Muuga sadama kütuseterminaalide turul, kuhu üritab trügida AS Trendgate, on siiani efektiivselt toiminud kaks tõelist Eesti rahaveskit: ASid Pakterminal ja E.O.S. on tootnud kasumit keskmiselt 40-70protsendilise rentaablusega.
Hetkel kuum
Tõsi, 2003. aasta andis vähemalt Pakterminalile puhaskasumi osas tagasilöögi. Kui Pakterminali 2002. aasta puhaskasum oli 791 miljoni kroonise netokäibe juures 554 miljonit krooni, siis 2003. aastal oli netokäive 588 ja puhaskasum 150 miljonit krooni.
Selgituseks - mullu maksis Pakterminal esmakordselt ise ettevõttena dividendidelt tulumaksu, kokku 190 miljonit krooni.
E.O.S.-i 2002. aasta netokäive oli 536 miljonit krooni ja puhaskasum 230 miljonit krooni. 2003. aasta tulemusi keeldus E.O.S. aga avalikustamast.
?Vastavalt meie sisemistele tavadele ei avalikusta AS E.O.S. oma finantstulemusi ning nendega on võimalik tutvuda äriregistris.? teatas ettevõtte juhatuse liige Kaja Kirillova. Äriregistrisse peavad majandusaruanded jõudma aga alles juuni lõpuks.
Kui Trendgate plaanib oma mahutipargi suuruseks 240 000 kuupmeetrit, siis Pakterminali käsutuse on praegu 251 000 kuupmeetrit kütusemahuteid. Enam-vähem samas suurusjärgus on ka E.O.S.-i Maardus ja Muugal paiknev mahutipark, kus aga käib arvestus tonnides. Kui veel 2003. aasta lõpus suutis E.O.S. oma mahutitesse hoiustada 165 000 tonni kütust, siis selle aasta lõpuks tahetakse mahutavus viia 255 000 tonnini.
ASi Trendgate nõukogu liikmete hulgas köidab tähelepanu Taani-Rootsi taustaga Nils Olov Wärgarden, kes on olnud juba vähemalt kolme Muuga sadamasse suunatud suurprojekti üks algatajaid.
1997. aastal kuulus ta Eesti praeguse kütusehiiu ASi E.O.S. juhatusse, ehkki omanikud tema hoolde usaldatud rahal kiivalt silma peal hoidsid.
Aasta hiljem oli ta juba juhatuse liige ASis Lonessa, mis kahtlaste tehingute tagajärjel pidas otse Muuga sadama vastas enda omaks ligi 25 hektarit maad, kuhu pidi samuti tulema tohutu kütuseterminaal.
Wärgarden oli ka Taani politsei poolt tagaotsitavaks kuulutatud Jan Bonde Nielseni kapitali Eestisse tooja.
Ehkki Lonessa suutis nii Viimsi vallalt kui ka Tallinna sadamalt hankida kõikvõimalikud kooskõlastused oma terminaali ja torujuhtme rajamiseks, seisab suurejooneliselt kavandatud projekt juba mitu aastat.
Kui Lonessast jäi järele võlg Tallinna Sadamale, siis Wärgardenit tabas läinud kevadel tõeline vapustus: Eesti politsei kuulutas ta seoses tema vastu algatatud kriminaalasjaga tagaotsitavaks.
Mees ilmus küll välja, kuid seejärel algatas politsei uue kriminaalasja seoses teadvalt valeütluste andmisega. Ka on ta jätkuvalt Taani politsei huviorbiidis.
Trendgate on seni viimane projekt, kuhu Wärgarden on nõukogu liikmena kaasatud. Tähelepanuväärne, et Trendgate kavatseb hakata kütust tankeritesse pumpama viljakai pikendusel, mis oli veel aasta tagasi lubatud Lonessale.
Mees ise asub praegu valdavalt Rootsis, mille kaudu liikusid Eestisse ka Venemaalt Severstaltransilt pärit 165 miljonit krooni. Samuti pakub ta Vene ärimeestele soodsaid investeerimisvõimalusi.
Ma ei uuri inimeste minevikku, vaid lähtun nende praegustest tegudest, kommenteeris Trendgate´i juhatuse liige Aigar Ojaots Wärgardeni tausta.
Severstaltransi emaettevõtte Severstali 120 ettevõttes töötab ligi 150 000 inimest.
Severstali juht Aleksei Mordashov on üks Venemaa rikkamaid inimesi, talle kuulub vahefirma kaudu üle 10 protsendi Severstali aktsiatest. Severstali suuromanikuks on enam kui 66 protsendiga Briti Neitsisaartel registreeritud Rosea Invest Ltd.
Severstal tegutseb metallurgia, toorme, auto- ja masinatööstuse, transpordi ja paljudes muudes valdkondades.
Severstalile kuuluvad näiteks kaevandused ning toormetehased Karjalas, Murmanski ja Kemerovo oblastis, Uljanovski autotehas ja Volga mootoritehas. Kogu grupi käive küünib ligi 40 miljardi kroonini aastas, kusjuures viimasel ajal on suunatud investeeringuteks ligi 7 miljardit krooni aastas.
Severstaltrans kuulub Venemaa suuremate transpordifirmade hulka, tegutsedes nii raudtee-,mere- kui ka jõetranspordi vallas ning sadamates. Severstaltransi veosemaht on enam kui 50 miljonit tonni aastas.
Severstaltransi huviorbiidis olevate suuremate sadamate hulgas on Peterburi, Murmansk, Taganrog, Tuapse ja Astrahan, millele nüüd lisandub ka Muuga sadam. Muu hulgas on ta üks Peterburi Idasadama ning Tuapse ja Taganrogi sadama aktsionäre.
Koos emafirmaga asutas Severstaltrans Peterburis stividorfirma Neva Metal, mis on spetsialiseerunud metallitoodangu ekspordile ning kuulub ses vallas Venemaa suurimate hulka.
Severstaltrans on ka Venemaa ühe suurema, Kolõmas paikneva vedureid ja diiselmootoreid tootva tehase aktsionär.
Eestisse loodud Trendgate´is kaitseb Severstaltransi huve nõukogu esimees Andrei Filatov.
Enimloetud
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele