Aasta algas meediaturul langusega

Esta Kaal 11. mai 2004, 00:00

Käesolev aasta algas Eesti meediaturul väikese langusega, kuigi reklaamimahud ei vähenenud üheski meediatüübis.

Meediaturu käive oli 196 miljonit krooni, arvestamata internetti. See osutus 2% väiksemaks kui eelmise aasta esimeses kvartalis, aga ei anna siiski põhjust rääkida tagasilöökidest reklaamiturul.

2003. aasta esimeses kvartalis oli valimisreklaami tõttu sama aasta käibe kasvu rekord 22%. 2004. aasta väike tagasilöök näitab lihtsalt seda, et muude teenuste ja kaupade poolt reklaamiturule lisandunud raha ei ole suutnud ületada seda, mis valimisreklaam meediareklaami panustas.

Erinevate meediatüüpide lõikes oli tõusjaid ja langejaid. Siingi võib näha põhjuseid valimisreklaami tühiku täitmises. Et reklaamimahud ei ole vähenenud tegelikult üheski meediatüübis, siis on netokäibe vähenemise põhjustanud just allahindluste suurenemine.

Telereklaami sekundite maht on suurenenud 13%, arvestamata teleturu tüüpi reklaame, ajalehtede reklaamipind on suurenenud 12% võrra. Reklaami mahu ja käibe kasvu erinevused viitavad konkurentsist ajendatud suurematele allahindlustele. Seevastu ajakirja- ja raadioturul on mahud ja käive suurenenud sarnases tempos.

Enamreklaamitud sektorid esimeses kvartalis olid autod, mobiilside ja jaekaubandus. Makromajanduslikul tasandil on hea uudis töökuulutuste mahu hüppeline suurenemine ? reklaamipinnas +28%, millega see sektor jõudis käibes viie esimese hulka. Suurimad reklaamijad esimeses kvartalis olid EMT, Procter&Gamble ja L?Oreal.

Teises kvartaliks jõuab taas kord turule valimisraha. Aprillis kasvas telereklaami sekundite maht 9% ja ajalehtede reklaamipinna maht 13%. Seega on kasvueeldused olemas, aga käibe kasvu tempo sõltub paljuski meediakanalite allahindluspoliitikast.

  • Kristi Puusepp, Optiroc ASi PR-juht:
    Trükireklaamile kulutab Optiroc kogu turunduseelarvest sellel aastal umbes 10%, sealhulgas on ka reklaamid kliendilehtedes ja reklaamid või artiklid aastaväljaannetes ja päevalehtedes.

2001 oli ajakirjareklaami osa kogu reklaamieelarvest 8%, 2002. ja 2003. aastal 9%. Kasv tuleb eelkõige meie praegusest strateegiast ? vähem imagoreklaami ja rohkem sisulisi artikleid või lahenduste pakkumisi.

Imagoreklaami teeme tavaliselt kord aastas ? kevadperioodil enne ehitushooaja algust ja vastavalt vajadusele oleme sidunud selle ka mõne toote või tootegrupi kampaaniaga.

Reklaamartiklite hulga kasvu võib põhjendada ka sellega, et aasta-aastalt on meie tooteportfell suurenenud ning uute toodete tutvustamisel oleme kasutanud trükireklaami.

Ajakirja kasuks räägib veel asjaolu, et reklaam ajakirjas on siiski veel üks laiemat kõlapinda pakkuv reklaamivahend, kus jõutakse suhteliselt suure hulga klientideni.

Reklaamipinnad valime enamasti sellised, mis seotud ehitusvaldkonnaga. Kui eesmärgiks on uue spetsiifilise toote või näiteks toote tehnilise toe paketi tutvustamine, valime erialased ajakirjad (Ehitaja ja muud ? sihtgrupiks töödejuhatajad, ehitusega tegelevad inimesed). Kui soov on reklaamida tooteid, mida võimalik kasutada laial sihtgrupil, teeme seda kodu- ja aiandusajakirjades ning päevalehtedes.

Näiteks oleme reklaami teinud päevalehtede ehituslisades (Äripäev, EPL, Postimees, SL Õhtuleht). Ajakirjadest Ehituskaar, Ehitaja, ka Kodu ja Aed, Maakodu. Aastaväljaannetest võib nimetada ÄP Oma Maja raamatut, Ehitaja Käsiraamatut, Valikuvõimalust, kuhu paneme just tooteartikleid.

Ajakirja valikul jälgime suhteliselt palju ka ajakirjade monitooringuid ja turu-uuringute tulemusi.

Ajakirja valik sõltub ka eelkõige reklaamitavast tootest ja sihtgrupist. Näiteks möödunud aasta Optiroc-maja meediakampaania puhul olid sihtgrupiks aga hoopis kinnisvara vastu huvi tundvad kliendid ja nii sai reklaami tehtud just kinnisvararubriikides.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:26
Otsi:

Ava täpsem otsing