Kaks kolmandikku Eesti elanikest leiab, et avalikes kohtades suitsetamise korda tuleks muuta, iga neljas elanik pooldab suitsetamise keelamist baarides.
Kõige resoluutsemad selles küsimuses ? ?Kas Eestis tuleks Iirimaa eeskujul keelata avalikes kohtades suitsetamine?? ? on naised, üle 50aastased, kõrgharitud ja keskmise sissetulekuga elanikud ning tallinlased, selgub turu-uuringute küsitlusest. Nemad pooldasid täielikku keelamist.
27 protsenti elanikest pooldavad suitsetamiskeeldu avalikes kohtades, pea iga teine eestimaalane (47 protsenti) leiab, et suitsetamist avalikes kohtades tuleks piirata, kirjutab Eesti Päevaleht.
Küsitluse läbi viinud Turu-uuringute ASi uuringujuht Liisa Talving tõdes, et kui sotsiaalministeeriumi andmeil suitsetab iga päev 30 protsenti elanikkonnast, siis on suitsetamise keelamise või piiramise pooldajate hulk üsna loogiline. ?Kes ise regulaarselt ei suitseta, need sooviksid selle piiramist. Tulemused näitavad selgelt, et suitsetamiskeelu vastu on pigem see elanikerühm, kes ka ise suurema tõenäosusega suitsetab ? mehed, nooremad ja madalama sissetulekuga inimesed,? ütles Talving.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Kadi Pärnits märkis, et on küll hea, et Eesti liigub tervema elu poole, kuid päris ära suitsetamist ikkagi keelata ei saa. ?See protsent näitab ikkagi seda suurt hulka, keda senine vaba suhtumine häirib,? möönis Pärnits. ?Minu arvamus on aga see, et ei saa ära keelata ühe asja tarbimist, mida on võimalik osta. Kui me keelame, siis see tähendab populismi.?
Liisa Talving ennustas, et kui toitlustusasutuste teenindussaalides suitsetamise keelava seaduse eelnõu püüdleb eeskätt mittesuitsetajate tervise kaitsele, võib seadus pälvida üsna suure hulga elanikkonna poolehoiu. ?Kui mitte täieliku keelustamise, siis vähemalt selle piiramise osas,? nentis Talving.