Mitu võimalust rahastada ELi projekte

Sander Zibo 12. mai 2004, 00:00

Ettevõtja peab Euroopa Liidu struktuurifondist toetust taotledes arvestama, et tegemist pole täies ulatuses tagastamatu abiga. Projekti teostamiseks vajalik omafinantseering võib ulatuda kuni 80%ni. Teiseks on oluline arvestada, et projekt on vaja kõigepealt osaliselt või täielikult omavahenditest teostada. Alles siis, kui kulud on tehtud ning esitatud nõutud aruandlus, tagastatakse kulud toetussumma ulatuses (seda nimetatakse ka sildfinantseerimiseks).

Kindlasti on taotlejate hulgas ettevõtteid, kes peavad otstarbekaks oma- ja/või sildfinantseeringuks kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid väljastpoolt. Ühe võimalusena pakuvad ettevõtjale oma- ja sildfinantseerimise võimalusi pangad. Pankade pakutavad struktuurtoetuste projektide finantseerimislahendused jagunevad laias laastus kaheks: omafinantseeringu ja sildfinantseeringu osa finantseerimine.

Omafinantseeringu rahastamiseks pakuvad pangad pikaajalist laenu (kuni 15 aastat) ja liisingut. Laenu puhul on tegemist tüüpilise investeerimislaenuga (panga jaoks äririskiga), mistõttu on nõutavad laenu tagatised (nt hüpoteek, kommertspant põhivarale). Erinevalt tüüpilisest investeerimislaenust võib pank laenata ettevõttele raha ettevõtte omapoolse rahalise panuseta. Teisisõnu ei pea laenuvõtmiseks ettevõttel olema omafinantseeringut. See on aga pigem erand kui reegel.

Liisingu puhul on nõuded samad kui tavaliisingugi puhul. Muuhulgas on nõutav avansiline ettemaks (omafinantseering), vara peab olema piisava "elueaga" ehk kasutuseaga ning omama stabiilset järelturgu. Ettevõtja peab omafinantseeringut tehes hoolikalt jälgima, et see vastaks struktuurtoetuse meetme rakendusmääruses omafinantseeringule esitatavatele nõuetele.

Sildfinantseeringu osa rahastamiseks pakuvad pangad laenu, arvelduskrediiti ja fak-tooringut. Laen on lühiajaline ja projekti mahus, mille tagasimaksmine võib toimuda ühe osana laenuperioodi lõpus - siis, kui saadakse tagasi projekti ELi rahaline abi.

Arvelduskrediit on lühiajaline laenulimiit, mis on mõeldud ettevõtte ajutise käibevahendite vajaduste rahastamiseks. Arvelduskrediit algab 30 000 kroonist, maksimaalne limiit sõltub ettevõtte majandus-olukorrast (nt 50% ettevõtte viimase kolme kuu keskmine realiseerimise netokäive).

Faktooringu puhul loovutab ettevõte pangale nõude toetuse osas. Pärast projekti teostamist kantakse ELi rahaline abi ettevõtte nimelisele faktooring-kontole, kust pank debiteerib nõude summa. Üldiselt rahastavad pangad kuni 90% nõude summast kuni üheks aastaks.

Ühtset reeglit finantseerimise osas pole. Sobilikem skeem sõltub siiski projektist ja taotleja võimalustest. Sellepärast on ettevõttel soovitav pöörduda panka oma- või sildfinantseeringu osa rahastamise saamiseks võimalikult projekti kirjutamise algstaadiumis, et pärast halbu üllatusi ei tuleks. Lisaks pakuvad pangad ka nõu rahastamisvõimaluste ja vajadusel ka projekti kirjutaja ja järelevalvaja leidmisel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:26
    Otsi:

    Ava täpsem otsing