Suuremate saetööstuste toormeimport saavutamas lage

Kui suurim saetööstus AS Imavere Saeveski ostis eelmise aasta lõpus sisse kolmandiku vajalikust toormest, siis tänaseks on importpalgi osa tõusnud 40 protsendile. Sama suur on importpalgi osatähtsus ASis Paikuse Saeveski, ASis Näpi Saeveski on see kohati tõusnud isegi 50 protsendile.

"Imavere, Paikuse ja Näpi on tuntavalt suurendanud importpalgi osa tänu Stora Enso Timberi võimsale varumisketile Venemaal," ütles Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv. "Kui enne läks Stora Enso Venemaalt varutud palk Soome, siis nüüd Eestisse ehk tootmisele lähemale."

Talijärve andmeil on saepalgi impordi osa kasvanud paari aastaga Eesti saetööstuses tervikuna üle kahe korra. Tema prognoosi kohaselt võib importpalgi osatähtsus kogu Eesti saetööstuses tänavu tõusta kuni 25 protsendini.

Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku kinnitusel muutub importpalgi osa tõus üle 40 protsendi juba ohtlikuks. "Mingil juhul ei tohi me jääda sõltuvaks ainult impordivoost," põhjendas Pihlak. "Teeme kõik, et ka Eestist palki saada." Pihlak lisas, et kuna koduturul on nõudlus suurem kui pakkumine, on palgi hind tõusnud Venemaa palgiga peaaegu samale tasemele. Saepalgi tihumeetri keskmine hind kõigub 850 krooni lähedal.

Pihlaku andmeil on nad tänavu vedanud Venemaalt sisse igal kuul 450-500 vagunitäit palki ehk 25 000-30 000 tihumeetrit kuus. "Oleme teadlikult importinud plaanitust rohkem ja suurendanud laoseisu," rääkis Pihlak. "Me ei tea, kuidas võib näiteks riigimetsades kehtestatud raierahu järgmistel kuudel kodumaisele palgivarumisele mõjuda."

Võrumaal asuva Toftani juhataja Tiit Kolgi sõnul on nad tootmisgraafikus püsimise nimel olnud sunnitud laiendama tarnegeograafiat. "Selle aasta alguses hakkasime palki tooma isegi Saaremaalt," rääkis Kolk. "Meie jaoks on see tunduvalt kaugemalt kui näiteks Lätist palgi vedamine." Kolgi andmeil ostavad nad Lätist ja Venemaalt tänavu sisse 30 protsenti vajalikust toormest.

Harjumaal asuva ASi Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa ütles, et kuna nende tootmismaht on aastaid püsinud ühel tasemel, jääb impordi osa ka tänavu stabiilselt 20 protsendi piirimaile. "Ostame importpalki nii vähe kui võimalik," lausus Palumaa. "Samas tuleb koduturult tooret üha vähem ja see on põhjus, miks meil palgivaru on ligi poole väiksem kui eelmisel aastal samal ajal."