Telemaatikaplatvormi saab juhtida internetist ja mobiiltelefonilt

Indrek Kald 12. mai 2004, 00:00

Mobiilsideteenused on arenemas kõnesidest inimese ja masina suhtlemiseks üle võrgu, kuid veelgi perspektiivikam on masinate omavaheline suhtlemine mobiilivõrgus. Mobiilioperaatorid pakuvad Eestis telemaatikateenuseid juba mitu aastat. Kaugjuhtimine ehk telemaatika on juht- ja kontrollsignaalide edastamine koos protsessijuhtimise süsteemiga. See on lihtsaim võimalus jälgida näiteks eskalaatorite, tõstukite ja tootmisseadmete tööd, selgitada vedeliku tagavara eemal paiknevates mahutites või kontrollida ettevõtte kontorist kaugel asuvaid sissepääsu- või turvasüsteeme.

Samas kinnitab EMT arendusjuht Urmo Männi, et Eestis on telemaatika veel suhteliselt lapsekingades.

"Piduriks on esialgu tehnoloogia suhteliselt kallis hind võrreldes meie tööjõuga - on ju sellised rakendused määratud kulusid kokku hoidma," selgitab ta.

EMT on turule toonud nn igamehe-telemaatikateenuse, mis kujutab endast traadita telemaatilistele süsteemidele universaalset keskkonda ehk telemaatikaplatvormi. Iseseisev telemaatikasüsteemide arendus on Männi sõnul kulukas ja aeganõudev: luua tuleb nii infosüsteem kui ka objektide juures paiknevad seadmed ja neile sobiv tarkvara. Samas on kõigil telemaatikaprojektidel ühisosa - kasutajate halduse ja pääsuõiguste süsteem, sündmuste logiraamat, teenuse ja terminalide seadistuskeskkond, pideva tõrgeteta töö tagamise meetmed ning ühenduskanalid terminalidega, loetleb ta. Platvorm on lihtsalt seadistatav ja kasutatav-juhitav internetist või mobiiltelefonilt.

Telemaatikaplatvorm on Männi sõnul sillaks terminalide mobiilsuse ja internetist juhtimise mugavuse vahel. Enamlevinud funktsioonide täitmiseks on loodud ka ümberõpetatav terminal (GSM-kontroller), mis ühildub telemaatikaplatvormiga. "Telemaatikaplatvormis muundatakse kliendilt saabunud korraldused terminalidele arusaadavasse keelde ja edastatakse need kiirelt ja turvaliselt. Ja vastupidi: terminalist saabuv masinkeelne teade edastatakse kliendile selliselt, et seda poleks tarvis töödelda," selgitab Männi.

Teade on võimalik edastada e-kirjana, SMSina või kõneteatena määratud telefonile.

Telemaatikateenuste terviklik keskkond - edastuskanalid, teenusloogika ja ühilduv terminal - pakub klientidele võtmed-kätte lahendusi. Klient ei pea omama teadmisi tehnoloogiast, mille abil teenust osutatakse. Kontrollerite tarkvara on Männi kinnitusel distantsilt uuendatav, mis vähendab kulutusi süsteemi hoolduseks ja kohandamiseks muutunud vajadustega. Telemaatikaplatvormile loodud esimene kliendirakendus, juhtivate turvafirmadega seotud teenus nimega KoduKIT pakub valve ja juhtimise võimalust eelkõige eramajade ja suvilate omanikele.

Telemaatikat kasutatakse Eestis mitmel pool mujalgi. Tallinna tänavavalgustus viidi telemaatilisele kaugjuhtimisele 2000. aastal. Monitooringusüsteem annab dispetAerile detailse ülevaate valgustusega toimuvast reaalajas ning alati on teada rikkekoht, samuti on erinevatel rikketüüpidel prioriteedid. See tagab, et reaktsioon riketele on kiire ja tühisõidud jäävad olemata. Keskusest antud korralduse toimel süttib ja kustub valgustus linnas viie minuti jooksul, et ühtlustada koormust elektrivõrkudele, kirjeldab Männi.

Juhtsüsteemi kasutamisest saadav majanduslik tulu tuleneb tänavavalgustusele kuluva elektrienergia kontrollist, optimeeritud ning sünkroniseeritud tegevusest rikete kõrvaldamisel. Ühtlasi võimaldas juhtsüsteemile üleminek koondada poolsada elektrikut. Telemaatikasüsteemi tasuvusajaks on mõni aasta.

Eraldi valdkond on liikuvate objektide jälgimine, näiteks on kaugjuhtimise kasutusele võtnud transpordifirmad. Veokite telemaatilist jälgimist kasutav transpordiettevõte saab tänu infosüsteemile ja veokeisse paigaldatud seadmetele hankida andmeid autode marsruudist, kiirustest erinevatel teelõikudel, pudelikaeltest tipptundidel, samuti veoki tehnilisest seisukorrast, tankimistest ja kütusekulust. Võrreldes läbisõite, kütusekulu, sõidu- ja seisuaegasid masinapargi erinevate veokite lõikes, saab Männi sõnul luua kütuse kulunormid, viimistleda sõidugraafikud ja vähendada seisuaegu. Senine kasutamine näitab keskmiselt kuni kümneprotsendilise kütuse kokkuhoiu saavutamist telemaatilise kontrollmehhanismi rakendamisel - see võimaldab ainuüksi kütuselt säästa kümneid tuhandeid kroone aastas, lisab ta.

Kaugjuhtimisseadmeid ning nende ekspluateerimist võimaldavat tarkvara arendavad Eestis OÜd Oskando ja Metrotec. Mullu sügisel tutvustas Metrotec kontrollerit Voyager-2004, mida saab tänu laiaskaalalisele funktsionaalsusele (kaugjuhtimine, temperatuuride mõõtmine, turvafunktsioon, kombineeritud juhtimisvõimalused) rakendada erinevates telemaatika valdkondades. Eelkäija, Voyager-2003 oli ettenähtud kasutamiseks muuhulgas kaugjuhtimisfunktsioonide teostamiseks ja erinevate seadmete kaugdiagnostikaks ning -monitooringuks. Oskando on toonud turule mitmeid kontrollereid, samuti kaugjuhtimissüsteeme. Arvi Raigla Mitsubishi programmeeritavaid loogikakontrollereid vahendavast UTU Elektroonikast kinnitab, et nende Alpha-nimeline kontroller sobib tööstusautomaatika kõrval ka eramajja, valgustuse juhtimiseks, seadmete tööaja lugemiseks jms rakendusteks.

Kontroller hoolitseb elu kulgemise eest

  • Arvi Raigla, Mitsubishi tööstusautomaatika PLC projektijuht:
    Tegemist on automaatikavaldkonna seadme - programmeeritava loogikakontrolleriga, mis algselt loodi asendama releeautomaatikat ning mis nüüdseks on automaatikalahenduste asendamatu komponent.

Alpha kontrollerid on saadaval erineva sisendite ja väljundite arvuga ning erinevate laiendusmoodulitega. Kontrolleri rakendusteks on lisaks traditsioonilisele tööstusautomaatikale ka kodu, hobiseadmed, eramaja automaatika, kasvuhoone automaatika, valgustuse juhtimine, programmkella funktsioonid, kõikvõimalikud loendurid, aegreleed, seadmete tööaja lugejad, impulsi- ja koodigeneraatorid jne.

Kuna Alpha kontroller on masstoodangus, siis hind on võrreldav tavaliste automaatikakomponentide hinnaklassiga. Näiteks seadistatav releeväljundiga loendur maksab sama palju kui Alpha kontroller, mille peal saab ehitada neli sellist loendurit. Või siis neljakanaliline aastakalenderkell maksab peaaegu kaks korda rohkem kui sama ülesannet täitev Alpha kontroller. Näiteks kõige väiksem ja lihtsam Alpha kontroller maksab hinnakirja järgi lõpptarbija jaoks koos käibemaksuga 1450 krooni.

Lihtsamad süsteemilahendused saab paika 2000-2500 krooni eest. Hind sisaldab seadet ennast, selle programmeerimist ja kontrolleri ühendamist konkreetsesse süsteemi.

Programmeerimine toimub funktsionaalplokkide abil, iga plokki saab identifitseerida ja konfigureerida ning programmeerimisväljal saab hiirega vedada ka kõik ühendused. Kõiki tehtud samme saab kohe kontrollida simulatsiooni abil.

Ei saa just väita, et kontrolleri programmeerimine on lausa käkitegu. Pigem saab seda võrrelda mitmetasemelise arvutimänguga, kus uute vahendite, funktsioonide ja oskuste abil on kasutaja suuteline lahendama järjest keerukamaid ülesandeid.

  • Raul Uhs, Ama-Prom:
    Kaasaegsed metallitöötlusseadmed seovad endas kuluefektiivseid tehnoloogialahendusi. Ama-Prom Group esindatavad lehtmetalli lõike- ja painutusseadmed võimaldavad ettevalmistustööde aja viia miinimumini - väga hea tarkvara ja infotehnoloogilised lahendused võimaldavad ühildada Windows NT operatsiooonisüsteemi, võrguühendust, LCD puutetundlikke programmeerimisekraane, SDD andmebaasil põhinevaid kaugprogrammeerimislahendusi. AP100 2D/3D CADi pinnalaotussimulatsiooni abil valmivad automaatselt juhtprogrammid valmistatava detaili tootmisprotsessiks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing