Udo Themas teab alkoholist kõike

Sügisel saab Themasel Livikosse lukksepa õpilaseks tulekust 45 aastat. Kas tõesti pole selle aja jooksul kunagi tekkinud tahtmist midagi muud proovida? Nii kogenud juhile on pakkumisi ikka tehtud. "Ei oska ennast kusagil mujal töötamas ettegi kujutada, kogu mu elu on siin," lausub mees ise.

Ei saa öelda, et kõik need 45 aastat on ainult ülesmäge läinud, vastupidi, on olnud nii tõsiseid tagasilööke kui ka raskeid kriise. Eriti hull oli olukord GorbatAovi viinakeelu aegu 80ndate aastate algul, kui alkoholitööstust hakati lausa käsukorras lammutama. Töölistele töö tagamiseks tuli siis alkoholi asemel päevalilleõli ehk poslamaslat pudelisse villida. Ehkki see oli kolm korda kasulikum kui viina villimine, ei taha Themas seda aega eriti meenutada. Kui üks pudel juhtus katki minema, oli kogu tsehh libe. Teine raske aeg oli pikaleveninud erastamine. Soomlastest konkurendid soovisid aastal 2000 Liviko ära osta ja tootmise likvideerida ning ministeerium kiitis takka. Õnneks läks teisiti ja Liviko sai NG Investeeringute näol endale tõsise omaniku, kes on huvitatud tootmise arendamisest ja toodangu kvaliteedi parandamisest.

Tänu sellele on Liviko alkohoolsed joogid viimastel aastatel võitnud järjest auhindu Eesti parimate toodete konkurssidel. Themast rõõmustab kõige enam see, et omanike näol on tegu tööstusest tulnud inimestega, kes tunnevad asja ja on tegevjuhile igati toeks. Ka omanikud on oma otsusega Themas ametisse edasi jätta täna rahul.

Liviko nõukogu esimehe Enn Kunila sõnul osutus kogenud juht ka paindlikuks ja muutustele vastuvõtlikuks inimeseks. Et ajast mitte maha jääda, käib ta kuus kaks-kolm korda koolitustel ja loeb erialast kirjandust.

Varem oli Liviko nõukogus nii poliitikuid kui ka kultuuritegelasi, kes sageli vahetusid ja pigem segasid, kui abistasid tegevjuhtkonda. Samas nautis Eesti alkoholitööstuse lipulaev sellal monopoolset seisundit ja müüginumbrid tõusid tippu. Oli aeg, kus alkoholi sai koguni talongide eest ja hommikul passisid tehaseväravas sõiduautod, kes haakisid end kaubaautodel sappa, et näha, kuhu need oma laadungiga suunduvad. Nüüd on olukord vastupidine ja tuleb olla hea müügimees.

Võrreldes nõukogude ajaga on ettevõtte juhtimine Themase hinnangul paljuski muutunud. Siis läks suurem osa aurust ministeeriumis ja parteikomitees käimistele, mitmesugustele koosolekutele ja kõrgete külaliste vastuvõtmisele. "Ühtepuhku käis Moskvast tegelasi, keda tuli suvitada, saunatada ja kalale viia," meenutab ta. Selle eest sai importseadmeid ja muud fondikaupa. Tolleaegsed juhid teavad, et Vana Tallinn oli valuuta kogu suurel kodumaal ja seda tuntakse seal siiani. Nüüd on ühe asemel juba neli Vana Tallinna, 40-, 45- ja 50kraadine ning kooreliköör, ja kõik lähevad edukalt. Themas kinnitab, et viina kvaliteet on praegu hoopis parem kui näiteks kümme aastat tagasi, sest tehnoloogia on muutunud ja tooraine parem.

Udo Themas on Eesti Toiduliidu ja Eesti Viina Liidu juhatuses olles alati ühiskondlikult aktiivne olnud. Tal on oma seisukoht ka praegu käimasoleva alkoholimüügi piiramise arutelu suhtes. Vähendada tuleks öösel alkoholi müüvate kaupluste arvu ja seada ranged nõudmised müüjatele. Uudse ettepanekuna soovitab ta lubada öist viinamüüki vaid pangakaardiga ja lõpetada see koos ööklubide sulgemisega, et "lõbusatel peojätkajail poleks kiusatust esimesest ettejuhtuvast poest lisa osta".

Totaalset piiramist Themas ei poolda, sest sellega kaasneb alati salaalkoholi levik, mis pole kasulik ei inimestele ega riigile. Alkoholi liigtarbimise põhjused on sotsiaalsed, on ta veendunud. Viinakuningal endal on suhe alkoholiga sõbralik, nagu ta ütleb: "Karsklane pole ja liialt ei tarbi."

Praegu on Livikos taas põnevad ajad, sest Euroopa Liitu astumine peaks siinseid alkoholi müügimahtusid oluliselt kasvatama. Kui palju just, ei oska isegi Themas oma suurte kogemuste juures öelda, kuid üks on kindel, selleks tuleb valmis olla ja uued käepärased pakendid ongi juba valminud.

Liviko töötajad hindavad Themast kui väga inimlikku ja rahvalikku juhti. Liköörimeister Mahta Laidvee räägib, et Udol on alati aega töölistega rääkida ja ta ei pea ennast neist paremaks. Samas on tema sõnul tegu üsna nõudliku juhiga, kes ei salli tootmises pisimatki korralagedust.

"Midagi ülearust ei tohi kusagil vedeleda." Laidvee peab Themast väga ausaks ja korrektseks ülemuseks. "Suuremat spetsi selles valdkonnas ma ei tea, uute toodete väljatöötamisel küsime alati ka tema arvamust," jutustab naine, kes üle 40 aasta Themasega koos töötanud. Ta mäletab ka Udo isa ehk Vana Themast, nagu teda kutsuti, kes töötas samuti kogu elu Livikos ja oli väga lugupeetud.

Juhina peab Themas inimeste hoidmist väga oluliseks. Omaaegne loosung "Kaadrid otsustavad kõik!" polegi tema sõnul nii nõukogulik. Livikos peetakse töötajaid meeles nii nende isikliku elu tähtsündmuste kui ka tööjuubelite puhul. Neid, kes tänase juhatuse esimehega sama kaua viinatehases töötanud, on järele jäänud viis inimest, kuid paljudel endistel töötajatel on nüüd juba järglased ametis.

Nagu Udo Themas on kursis alkoholitööstuse tehnoloogiliste peensustega, nii tunneb ta ka kõiki oma tehase töötajaid ning on nendega sina peal. Tõsiasi, mis suufirmades sugugi tavaline ei ole.