Hans H. Luik rääkis Dienas Biznessile oma Läti äridest

Nagu mujalgi, on ka Lätis otsustav partnerite valik. Kioskiketi puhul põrkasime kokku häbematu kõrgetasemelise korruptsiooniga. Nagu meie lätlastest direktorid selgitasid, oli nimelt tookord putkamajandusest huvitatud kommunikatsiooniminister Kristopans isiklikult. Näiteks Riia lennujaama oli võimatu saada kioskikohta, seda vihjati lennujaamast suisa avalikult. Hiljem selgus, et lennujaamas avaski oma kioski väidetavalt Kristopansiga seotud firma.Väga raske oli võistelda ka valitsusele kuuluva Ajakirjandusleviga. Läti riikliku kioskifirma omakapital oli pidevalt miinuses, kuid tegutses seadusevastaselt edasi. Erastamisega aga ei kiirustatud, sest suured sularahavood kontrollimatus riigisüsteemis on teadagi mesi riiklikele mesikarudele.Ekspress Grupp müüs kioskiketi lõpuks Bonnierite Diena kirjastusele ja oli õnnelik. Olen õnnelik ka selle üle, Pluss Punkts on senini Riia suuremaid kioskikette. Vähemalt suvel Lätis käies jäi mulle selline mulje.

<b> Oled asutanud koos eesti partneritega firma AGE, millest on kujunenud Baltimaade suurim reklaamikontsern, millel on firmad Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Ukrainas. Kuidas seal koostöö lätlastega sujus? </b>

Läti partneritega AGE-st õnnestus meil kõik hästi. Kohe alguses märkasime üht vale valikut ja tegime uue otsuse partnerite suhtes. Sellest saadik valitses meie vahel usaldus. Olen siiani tänulik Rauls Viktorovsile, Aldis Kushkisele (tänane Läti Seimi rahvasaadik!) ja Andris Blakale koostöö eest. Küllap meenutavad ka läti partnerid oma koostööd eesti aktsionäridega tänutundega oma Jurmala villades.Riia reklaamiturg osutus ühel hetkel loomulikult suuremaks kui Tallinna oma. Ja pidigi osutuma. Läti partnerid osutusid nii lojaalseteks firmale ja neutraalseteks, et aitasid korraldada reklaamifirma omanike vahelisi suhteid ka hetkel peale Vene kriisi, kui eesti asutajad omavahel veidi 'nugade peale' läksid.Tahan lisada, et minu sõbrad Rauls, Andris ja Aldis on sõnapidajad mehed. Soovitan kõigil nende härrade ehk läti keeles 'kunksidega' äri teha, sest meeste sõna maksab ja tähtajad peavad vett. See polegi Balti ärisfääris väga tihti esinev omadus. Ütlen oma kogemusest. Minu läti partnerid jäid aumeesteks ka siis, kui neile laekus ettepanek eesti asutajad hüljata ja nende aktsiad nullida.

<b> Kas lätlased erinesid millegagi leedulastest? </b>

Võrreldes lätlastega andis AGE Leedu partneritega suheldes tunda teatud usaldamatus ja jäikus. Mäletan seda näiteks ajast, kui eestlased ja lätlased pidasid vajalikuks uuele raamatupidamisprogrammile üleminekut. Kontserni jaoks oli programm selge aja- ja energiavõit. Leedukad andsid algul kindla 'ei'. Siis kahe kuu pärast palusid programminäidised nii-öelda igaks juhuks uurimiseks saata. Poole aasta pärast oli süsteem ka Leedus sisse viidud.

<b> Eesti Kuku-raadio igalaupäevases jutusaates pillud sa aeg-ajalt siiani lätikeelseid väljendeid. Kas suhtlesite omavahel inglise või vene keeles? </b>

Kuna AGE reklaamikampaaniate tellijate lõviosa moodustasid maailma suurkontsernid - Toyota, Mars Masterfoods, Coca-Cola, British-American Tobbacco, Electrolux jt -, siis viisime aruandluse ja ka nõukogu koosolekud üle inglise keelele. Peagi märkasime aga, et inglise keel teeb suhted kuidagi veretuks, nüansivaeseks, ja taastasime suulise suhtlemise vene keeles. Naljakas oli, et leiutasime ka uusi sõnu. Ei lätlastele ega eestlastele ei meenunud vahetevahel, kuidas on vene keeles 'liitma-lahutama', saime hästi hakkama sõnadega 'plussovatj-minusovatj'. Lätlased õppisid äris kasutama eesti fraasi 'kõik on perses!'.

<b> Miks ikkagi müüsid maha oma osaluse AGE-s? </b>