• OMX Baltic0,05%300,5
  • OMX Riga1,04%889,18
  • OMX Tallinn0,07%2 059,67
  • OMX Vilnius−0,17%1 195,97
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,34%8 788,81
  • Nikkei 2250,39%38 942,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,03
  • OMX Baltic0,05%300,5
  • OMX Riga1,04%889,18
  • OMX Tallinn0,07%2 059,67
  • OMX Vilnius−0,17%1 195,97
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,34%8 788,81
  • Nikkei 2250,39%38 942,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,03
  • 13.05.04, 12:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hans H. Luik rääkis Dienas Biznessile oma Läti äridest

Läinud nädala lõpus avaldas Läti ärileht Dienas Bizness oma klantsajakirjas Impulss pikema loo Eesti meediaärimehest Hans H. Luigest.
Lisaks Luige tegemisi kajastanud pikemale ülevaateloole on samas ära toodud ka ajakirjas meediamagnaadiks nimetatu intervjuu oma Läti äridest. Avaldame selle siinkohal ka Äripäeva lugejaile.
Hans H. Luik on Lätis osalenud koguni kolmes äris ? reklaami alal, ajalehekioskite ketis ning infoteenust ja telefonikatalooge pakkuvas HotlineŽis. Eri firmadest saadud kogemused on üpris erinevad.
<b> Mis oli Lätis äri ajades sinu jaoks põhiline? </b>

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nagu mujalgi, on ka Lätis otsustav partnerite valik. Kioskiketi puhul põrkasime kokku häbematu kõrgetasemelise korruptsiooniga. Nagu meie lätlastest direktorid selgitasid, oli nimelt tookord putkamajandusest huvitatud kommunikatsiooniminister Kristopans isiklikult. Näiteks Riia lennujaama oli võimatu saada kioskikohta, seda vihjati lennujaamast suisa avalikult. Hiljem selgus, et lennujaamas avaski oma kioski väidetavalt Kristopansiga seotud firma.Väga raske oli võistelda ka valitsusele kuuluva Ajakirjandusleviga. Läti riikliku kioskifirma omakapital oli pidevalt miinuses, kuid tegutses seadusevastaselt edasi. Erastamisega aga ei kiirustatud, sest suured sularahavood kontrollimatus riigisüsteemis on teadagi mesi riiklikele mesikarudele.Ekspress Grupp müüs kioskiketi lõpuks Bonnierite Diena kirjastusele ja oli õnnelik. Olen õnnelik ka selle üle, Pluss Punkts on senini Riia suuremaid kioskikette. Vähemalt suvel Lätis käies jäi mulle selline mulje.
<b> Oled asutanud koos eesti partneritega firma AGE, millest on kujunenud Baltimaade suurim reklaamikontsern, millel on firmad Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Ukrainas. Kuidas seal koostöö lätlastega sujus? </b>
Läti partneritega AGE-st õnnestus meil kõik hästi. Kohe alguses märkasime üht vale valikut ja tegime uue otsuse partnerite suhtes. Sellest saadik valitses meie vahel usaldus. Olen siiani tänulik Rauls Viktorovsile, Aldis Kushkisele (tänane Läti Seimi rahvasaadik!) ja Andris Blakale koostöö eest. Küllap meenutavad ka läti partnerid oma koostööd eesti aktsionäridega tänutundega oma Jurmala villades.Riia reklaamiturg osutus ühel hetkel loomulikult suuremaks kui Tallinna oma. Ja pidigi osutuma. Läti partnerid osutusid nii lojaalseteks firmale ja neutraalseteks, et aitasid korraldada reklaamifirma omanike vahelisi suhteid ka hetkel peale Vene kriisi, kui eesti asutajad omavahel veidi 'nugade peale' läksid.Tahan lisada, et minu sõbrad Rauls, Andris ja Aldis on sõnapidajad mehed. Soovitan kõigil nende härrade ehk läti keeles 'kunksidega' äri teha, sest meeste sõna maksab ja tähtajad peavad vett. See polegi Balti ärisfääris väga tihti esinev omadus. Ütlen oma kogemusest. Minu läti partnerid jäid aumeesteks ka siis, kui neile laekus ettepanek eesti asutajad hüljata ja nende aktsiad nullida.
<b> Kas lätlased erinesid millegagi leedulastest? </b>
Võrreldes lätlastega andis AGE Leedu partneritega suheldes tunda teatud usaldamatus ja jäikus. Mäletan seda näiteks ajast, kui eestlased ja lätlased pidasid vajalikuks uuele raamatupidamisprogrammile üleminekut. Kontserni jaoks oli programm selge aja- ja energiavõit. Leedukad andsid algul kindla 'ei'. Siis kahe kuu pärast palusid programminäidised nii-öelda igaks juhuks uurimiseks saata. Poole aasta pärast oli süsteem ka Leedus sisse viidud.
<b> Eesti Kuku-raadio igalaupäevases jutusaates pillud sa aeg-ajalt siiani lätikeelseid väljendeid. Kas suhtlesite omavahel inglise või vene keeles? </b>
Kuna AGE reklaamikampaaniate tellijate lõviosa moodustasid maailma suurkontsernid - Toyota, Mars Masterfoods, Coca-Cola, British-American Tobbacco, Electrolux jt -, siis viisime aruandluse ja ka nõukogu koosolekud üle inglise keelele. Peagi märkasime aga, et inglise keel teeb suhted kuidagi veretuks, nüansivaeseks, ja taastasime suulise suhtlemise vene keeles. Naljakas oli, et leiutasime ka uusi sõnu. Ei lätlastele ega eestlastele ei meenunud vahetevahel, kuidas on vene keeles 'liitma-lahutama', saime hästi hakkama sõnadega 'plussovatj-minusovatj'. Lätlased õppisid äris kasutama eesti fraasi 'kõik on perses!'.
<b> Miks ikkagi müüsid maha oma osaluse AGE-s? </b>

Artikkel jätkub pärast reklaami

Müüsin oma osaluse AGE-s seetõttu, et minu hinnangu järgi saavutas eestlaste asutatud firma kolmes Balti riigis maksimaalse turuasendi - olime suurimad Tallinna, Riia ja Vilniuse turul. Edasine areng viis juba Valgevenesse ja Ukrainasse, kus kohaliku mänedzhmendi lojaalsuse ja riskimisoskuse suhtes mul ei jagunud seda optimismi, mis valdas minu läti ja leedu sõpru.
<b> Aga osaluse Ekspress HotlineŽi Läti firmas? </b>
Ekspress HotlineŽi juurutamisel Lätis oleksime võib-olla pidanud samuti kasutama aktsiapartnerlust nagu AGE-s, aga ei teinud seda. Juhtus nagu mõnelgi välismaa firmal Baltikumis - tegevus justkui käis, aga kasumit aasta lõpul ei tekkinud ja ei saanudki tekkima. Müüsime firma saksa rahvusest investorile, kes minu teada ongi praegu Läti infomeedia turu liider.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 22 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele