Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konfliktse juustukuninga kibedad ajad

    ?Tänaseks on tekkinud reaalne oht meie ettevõtte täielikuks seiskumiseks, mille tulemusena võib tööta jääda ca 70 inimest ja Eesti siseturult kaduda ca 35% kodumaist kvaliteetjuustu,? kirjutas Põltsamaa Meierei Juustutööstuse omanik Ago Teder aprilli lõpus peaministrile ning palus erakorralist abi 11,5 miljonit krooni.
    Teder rääkis eile, et Põltsamaa Meierei Juustutööstus toob jaanuarist alates iga kuu 400 000 krooni kahjumit. Tootmist on vähendatud poole võrra ? 50 tonnile kuus, koondatud on osa piimaautojuhte. Kui olukord ei parane, tuleb Tederi sõnul lahti lasta kolmandik töötajatest. ?See olukord sööb ära eelmise aasta kasumi ja lisaks viib veel tänavugi kahjumisse,? kurtis ta.
    Probleemid on tekkimas ka Tederi teisel firmal OÜ Estoveril, kes tegeleb Põltsamaa Juustutööstuse ja mitme väiketootja juustude edasimüügiga. Eelmise aasta lõpus loobus Estoveri kaudu oma toodangu müümisest Võru Juust ? uus omanik Valio eelistas oma müügivõrku. Selle aasta alguses sai Säästumarketist kõrge hinna tõttu hundipassi 80 protsenti Estoveri vahendatud juustudest. Kaks marki on täna müüki tagasi võetud.
    Raske olukorra on Tederi hinnangul tekitanud piima kõrge kokkuostuhind, mille tõttu ei suuda Eesti juustud enam Leedu importjuustuga konkureerida. Samal ajal on Estover kasumis just odava, Saksamaalt ja Leedust imporditud juustu müügi najal.
    ?Elada on ka vaja,? põhjendab Teder vastuolu, et ta Eesti juustutootjaid ise Leedu juustuga turult välja süüa aitab. ?Müügifirma ei saa ju tegutseda miinusega. Ja kui meie seda ei teeks, tooks odavat juustu maale keegi teine. Ma ei teagi, kuidas ära elaks, kui me vaid oma tootjate juustu müüks.? Imporditud juust moodustab kolmandiku Estoveri müügist.
    Suurem juustuimport Leedust sai alguse mõned aastad tagasi ning peamiselt on selle taga olnud nüüdseks likvideeritud, samuti Tederile kuulunud ettevõte Estover Kaubanduse AS.
    Kuigi palvekirjale kirjutas alla Teder üksi, kinnitab ta, et juustutootjad on siin ühes paadis. ?Kõigil on väga raske,? räägib ta. Teda toetavad väikesed tööstused, nagu Nõo PÜ, Tori-Selja PÜ ja Richterite Meierei, kelle toodangut Estover müüb. Konkurendid-kolleegid suurematest tööstustest ei taha aga Tederist midagi teada.
    ?Meie suhted pole olnud kõige paremad,? ütleb Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse nõukogu esimees Ahti Viilup. Viilupi vimm pärineb mõne aasta tagant, kui Estover Kaubanduse AS importis Leedust suurtes kogustes odavat juustu, kleepis selle peale sildid ?Saaremaa juust? ja müüs selle Saaremaal toodetud juustu pähe maha.
    ?Nende tööstiil ongi teha järele teiste kaubamärke,? ütleb Estoveri kohta Epiima juht Jaanus Murakas. ?Kõik suuremad ettevõtted on loobunud koostööst Tederi firmadega, sest see koostöö on olnud väga ühepoolne ning kasulik vaid Tederile.?
    Tederi ja temaga seotud firmade nimi lipsab pidevalt läbi vaidlustes riigiametite ja organisatsioonidega. Teder on õigust nõudmas käinud nii tarbijakaitseametis, konkurentsiametis, põllumajandus-kaubanduskojas ja maksuametis, pidanud hulgaliselt kaubamärgivaidlusi ning käinud kohut muu hulgas ka Äripäevaga.
    ?Võib-olla olen tõesti vahel liigagi aktiivselt oma õiguste eest väljas,? mõtiskleb Teder. Kuid samas räägib, uhkus hääles, kohtuvõidust põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) üle. ?See oli meie võit!?
    Nimelt taotles Põltsamaa Meierei Juustutööstus 2002. aastal SAPARDi programmist raha tootmise rekonstrueerimiseks. Kaheksa projekti said eitava vastuse. Seitsme puhul on kohus otsustanud, et õigus oli Tederil. Tõsi, raha pole ta seni kätte saanud.
    Eesti suured juustutootjad ei kiida Tederi kirja valitsusele heaks. ?Tõsi ta on, et olukord juustuturul on keeruline, kuid meie ei hakka küll sellepärast veel valitsuselt raha küsima,? ütleb Murakas. ?See on ju normaalne, et aeg-ajalt on äris rasked ajad.?
    Ka Viilup tunnistab, et praeguse piima kokkuostuhinnaga ei tule juustu tootes kasumisse. ?Meid näiteks aitab see, et teeme ju ka muid tooteid, ainult juustu müües oleks ilmselt tõesti väga raske,? räägib ta. ?Rahaküsimiste aeg on otsas, see on ikka täielikult ettevõtte omanike probleem, kuidas oma keerulisest äriseisust välja tulla.?
    Samuti valitsusele sarnase kirja lähetanud Nõo Piimaühistu direktor Maie Sööt peab aga sammu õigeks. ?Ega me ei lootnudki, et keegi meile selle raha annab. Eesmärgiks oli probleemile tähelepanu tõmmata.?
    Estover-Kaubanduse ASi maksuotsus möödunud aasta veebruarist räägib arvukatest pettustest ja tankistidest, kelle abil Ago Teder miljoneid kroone firmast välja kantis.
    Maksuamet kontrollis Estover Kaubanduse tehinguid aastatel 1997?2001 ja nõudis koos intressidega ligi 4 mln krooni maksmata käibe- ja tulumaksu.
    Keskseks firmaks petuskeemides ja juustumüügiga teenitud raha väljapumpamiseks oli Estover Kaubanduse omanike Ago Tederi ja Ago Enoki offshore-firma Whittakker Trading Ltd. Whittaker Tradingult saadud tagatiseta, määratlemata kasutamisotstarbe ja intressiga laenu jääk oli Estover-Kaubandusel 2000. aasta lõpu seisuga rohkem kui 15 mln krooni.
    Lisaks tuvastas maksuamet revisjoni käigus, et Estover-Kaubanduse rahaga finantseeris Whittakker Trading Ltd kolme varifirma kaudu eramuehitust Saue vallas. Ühes kerkinud majadest elas Ago Teder ise ja teises Ago Enok. Kolmanda maja müügist saadud tulu laekus osaliselt otse varifirmade omaniku Marian Vahuri pangakontole.
    Õigusbüroo Belford omanik Marian Vahurit tunneb avalikkus eelkõige kui Tiesenhauseni maja suurpettuse korraldajat. Estover-Kaubanduse raamatupidamist korraldas nii maksuameti kui ka politsei poolt karistatud Tiina Metsalu. Praeguse Lääne politseiprefekti Kalle Laaneti soosikuna rentis Metsalu politseijuhile riigihanke seadust eirates ülikalli ametiauto.
    Maksuotsus näitab muu hulgas, et Tiina Metsalu osales 8,4 mln krooni Estover-Kaubanduse raha kantimises Küprosel asuvasse panka. Tegelikku kasusaajat kaitsesid maksuameti eest kolm offshore-firmat, tankistid ning võltsitud dokumendid.
    Samalaadse skeemiga viidi firmast raha välja ka Hiirte Juustu kampaaniat korraldades. Telekampaania eest maksis Estover Kaubanduse AS 6,5 mln krooni riiulifirmale, kust 4,5 mln krooni liikus offshore-firma Whittakker Tradingu kontole. Sealt võttis Teder selle sularaha ja laenuna Estover Kaubandusele uuesti kasutusse.
    Sama laenuskeemi kasutas Teder ka Whittakker Tradingult 1,3 mln krooni eest koolitust tellides.
    Täpset statistikat Eesti juustutootjate turuosade kohta ei ole. Statistikaameti andmetel toodeti Eestis mullu 14 600 tonni juustu.
    Põltsamaa Meierei Juustutööstus kuulub väiksemate hulka, olles tootnud 2003. aastal veidi üle 100 tonni kuus ehk 1200 tonni aastas. Ettevõtte turuosa on seega alla 10 protsendi. Võrdluseks, Võru Juust tootis 4400 ja Epiim 4100 tonni juustu.
    Eestis müüdud juustu turu maht oli ca 600?700 miljonit krooni, seega omas Estover ligi 200 miljoni kroonise käibe juures kolmandikku müügiturust.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.