Raieõiguse ostjad petavad metsaomanikke

Artikkel

- Uudised
- 16. mai 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raieõiguse ostjad petavad metsaomanikke
Harvemad on pettusejuhud kinnistu müügil, kus peamine oht metsaomaniku jaoks on saadav hind, mis võib tegelikust turuhinnast tunduvalt madalam olla. Metsaomanik peaks enne kinnistu või raie müüki läbima hulga tegevusi, et hind võimalikult turuhinna lähedane oleks.
Kui alustada kasvava metsa raieõiguse müüki, tuleb arvestada tekkiva tulumaksukohustusega. Omandireformi käigus omanikule tagastatud kinnistu müügi korral tulumaksu ei lisandu.
Kõige mõistlikum omaniku jaoks on panna müügiobjekt enampakkumisele ning määrata müügiobjektile alghind.
Kluppimisandmeid ja asukohta aluseks võttes määratakse kasvava metsa raieõigusele optimaalne alghind ning enampakkumisega tagatakse, et müügihind oleks võimalikult lähedane kasvava metsa turuhinnale.
Kuid kes võiksid olla potentsiaalsed ostjad, enampakkumisel osalejad?
Võimaliku ohu maandamiseks tuleks omanikul suhelda turul tuntud ning metsanduse valdkonnas pikka aega tegutsenud ettevõttega.
Kui müüja hakkab sõlmima kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut, tuleb kindlasti pöörata tähelepanu sellele, et lepingusse oleksid sisse viidud leppetrahvid. Siis on omanikul, juhul kui ostja peaks käituma lepingus ja lepingu lisades sätestatu vastaselt, mille alusel oma õigusi ka nõuda.
Harilikult sätestatakse lepingus raietööde teostamise ajaks üks aasta. Kindlasti peab lepingusse sisse viima sätted, mis puudutavad raielankide korrastamist, teede ja kraavide taastamist ja ka raielankide üleandmise-vastuvõtmise korda ja tingimusi.
Pärast seda, kui omanik on kasvava metsa raieõiguse võõrandanud, peab ta edastama kohalikule keskkonnateenistusele teatise metsa müügi kohta, vastasel juhul ootab ees kopsakas rahatrahv.
Kasvava metsa raieõiguse müük ja selle korraldamine eeldab spetsiifilisi teadmisi ja ilma vastavate kogemusteta metsaomanikul on raske enda huve kaitsta. Seega peaks omanik alati müügiprotsessi kaasama raiest mittehuvitatud isiku, kes suudab ja tahab teda selles toimingus aidata.
Juhul, kui metsaomanik soovib oma metsa koos maaga müüa, tuleks teostada hulk töid, et saada turul võimalikult kõrget hinda ning välistada hilisemaid võimalikke vaidlusi.
Sarnaselt kasvava metsa raieõiguse müügiga on ka metsa müümisel koos maaga metsaomanikul mõttekas tellida metsamajandamiskava.
Enne metsa müüki tuleks arvestada kahte asjaolu:
- metsamajandamiskava on ainuke metsa iseloomustav dokument, mille alusel saab tuletada õiglase turuhinna;- metsamajandamiskava annab hea ülevaate metsa seisundist ja kvaliteedist.
Kui metsas on eelnevalt tehtud metsamajanduslikke töid, kajastab metsamajandamiskava hetkeolukorda ning välistab hilisemad küsitavused eelnevate metsamajanduslike tööde kohta.
Põhiline probleem, mis metsakinnistu müügiga kaasneb, ongi õiglase turuhinna määramine. Omanikku huvitab eelkõige kõrgeim müügihind ja kindlus, et ta pakutud summa ka ostjalt kätte saab.
Ka siis, kui mets müüakse koos maaga, on mõistlik korraldada enampakkumine, et saada oma kinnistule parim hind. Sel juhul peab müüja endale piisava info kindlustama ja tagama, et potentsiaalne ostja saaks võimalikult palju informatsiooni müügiobjekti kohta.
Vastasel korral võib juhtuda, et pakkumine tehakse pelgalt seepärast madal, et kõiki müügiobjektiga seotud andmeid (näiteks võimalikud looduskaitsealased kitsendused) pakkuja ei tea.
Ostja selgumisel on raha igati korrektse laekumise tagamiseks mõistlik kasutada notari deposiiti.
Autor: Lehar Lindre
Hetkel kuum