Rootsi firmade huvi plahvatuslikult kasvanud

Kui läinud aasta aprillis sai Rootsi ekspordinõukogu Tallinna kontor 31 järelepärimist, siis selle aasta aprillis oli pöördumisi 90.

?See ei ole niivõrd seotud Euroopa Liiduga,? arvab kontori juht Petra Martinsson, ehkki märgatav huvi kasv järgnes ka sügisel Eesti euroreferendumile. ?See tuleb pigem infost ja Eesti paranenud imid?ist Rootsi meedias, kus enam ei domineeri mõrvalood ja muu negatiivne,? ütleb Martinsson.

Mullu registreeriti Eestis keskmiselt 4-5 Rootsi firmat kuus, kokku on Rootsi osalusega firmasid ca 650. Eestisse tulnud välismaistest otseinvesteeringutest on Rootsi osa 43%.

Martinssoni sõnul on Rootsi firmad tulnud kolmes laienes ? kõigepealt suured, mis otsisid eelkõige odavat allhanget. Neist on osa juba lahkunud. Siis tulid keskmised firmad, millest mõned, nagu On-Off, olid juba ka müügile orienteeritud. Viimaseid tuleb nüüd järjest rohkem ? aprillis avas uksed rõivakett Lindex, Winestore avas hiljuti veinipoe, Babybjörn pakub lastekaupu, Swedish Tool tööriistu, Octanorm ja Expand messikaupu.

Jätkuvalt puudutab suur osa Rootsi investeeringutest tootmist. Alustamas või laiendamas on LGP Allgon (mobiiltelefonide antennid), Svedbergs (sanitaarkeraamika), Lasertool (metallitöötlemise allhange), Jarm Collection (pehme mööbel), ITAB Plast AB.

Eestist on tootmisbaasi otsinud ka mitmed Rootsi disainerid, räägib Martinsson. Viimati uuris Dauglasdoer Sangaris pluuside tootmise võimalust, maad on kuulanud eksklusiivset pesu tootev Precious jt.

Viimasel ajal tuleb Rootsist Eestisse ka järjest enam teenindust ? firmade tugiteenuseid ja kõnekeskusi. Sondeeritakse pinda IT- ja finantsosakondade ületoomiseks, suured reklaamifirmad otsivad Eestist graafika tellimise võimalusi, loetleb Martinsson. Eestis on kõnekeskus näiteks SASil ning samalt alalt on Rootsi osalusega Runway. Hiljuti otsustas Eestisse tuleku tax free?ga tegelev Global Refund. Eestist vahendab õpetajaid Rootsi tööle Vikariepoolen.

?Unustada ei tohi ka TeliaSonerat, mis on üks suuremaid Eestis laieneda soovivaid firmasid,? ütleb Martinsson.

Rootsi ärimeeste küsitlemine näitas, et Baltimaade, Venemaa, Ukraina ja Poola võrdluses oli Eestis äritegemine kõige lihtsam. Siin on hea pakett positiivseid asju, ütleb Martinsson.

Samas on Eesti maksudel suhteliselt tagasihoidlik tähtsus. Mitme ELi uusliikme maksud on madalamad, teisalt pole Rootsis sellest eriti infot, ütleb Martinsson. Nii on Rootsi peaministri Göran Perssoni kriitika ELi uute liikmete madalate maksude üle osutunud ootamatult heaks reklaamiks.

Rootsi tööstuskontserni ITAB plastmasstoodete divisjon on Eestis jõudsalt laienenud ning otsib ülesostmiseks jätkuvalt uusi firmasid, ütleb haru juht Lennart Persson.

Viimase kolme aastaga on ITAB Plast tütarfirmasse Bladhs Eesti investeerinud ca 100 miljonit krooni. Möödunud aastal käive kolmekordistus, tänavu peaks survevalu ja monteerimisega tegeleva Bladhs Eesti käive tulema vähemalt 70 mln krooni, prognoosib Persson.

Praegu on Bladhs Eesti 2001. a valminud tootmisüksuses töötajaid 80 ning pinda ca 6000 ruutmeetrit. Masina alt tulevad plastdetailid nii Volvodele kui apteekide sisseseadeks ? 80% kontserni toodangust on allhange.

Lisaks on ITABil, mis kuulub Rootsis kolme suurema plastmasstoodete kontserni hulka, tootmisüksus Taeblas. Örnplast Eesti tegeleb rotatsioon-valuga, valmistades mahuteid ja merendusega seotud tooteid, näiteks poisid. Seal on töötajaid 30 ja käive ligi 40 miljonit krooni. Ka Taeblas on kontsern kahel viimasel aastal laienenud, investeeritud on ligi 20 miljonit krooni.

Eesti annab kulude kokkuhoiu, ütleb Persson. Ent siin on ka plastitööstusele vajalike oskustega tööjõud, hea logistika. Võimalus Eesti ja Rootsi tehaste tootmist kombineerida tagab paindlikkuse.

Positiivse arenguna on ITABil Eestis ka järjest rohkem kohalikke kliente, mis võimaldab siin väärtust lisada. Üha enam näeb ITAB Eestit ka oma toodete turuna.

Peamiselt autotööstusele allhanget tegev Lasertool plaanib tootmist Eestis kolmekordistada ning edaspidi siit teenida kuni poole firma käibest.

?Kõik on läinud väga hästi,? ütleb kontserni juht Alf Claesson, kellele tütarettevõtte rajamine Eestisse oli esimene kogemus välismaal.

Tänaseks on Lasertool Eestisse investeerinud 25,5 miljonit krooni ning tootmine algas Pärnu lähistel Audrus läinud aasta lõpus. Firma palgal on Eestis 30 inimest ning see annab 10% kontserni käibest.

?Edaspidi tahame Eesti osa tõsta 40?50%-le,? ütles Claesson. Praegusele 3000m2 tootmispinnale on plaanis juurde ehitada veel vähemalt 6000 m2. ?Praegu planeerime järgmist etappi,? ütles Claesson.

Eestisse tuleku eesmärk oli tootmiskulude kokkuhoid. ?Ega ma enne ei teadnud Eestist suurt midagi ja ettekujutus oli pigem negatiivne,? ütles Claesson, ?ootasin enam idakultuuri.? Praegu on tal valdavalt positiivsed kogemused, eriti kiidab ta eestlaste head pealehakkamist. ?Keegi ei ütle, et ei saa või pole võimalik.?

Ohtu näeb Alf Claesson selles, et siia tulevad firmad vajavad sama kompetentsiga inimesi, keda ei jätku.