Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konesko kasvas suurimaks mootoritootjaks
Nädalas valmib tehase uutes hoonetes 1500 elektrimootorit, tootmisvõimsus lubaks teha neid isegi rohkem. Kogu toodang läheb ekspordiks Skandinaaviasse ja mujale ELi.
Eelmise aasta novembris otsustas maailma juhtivaid kraana- ja tõstukitootjaid KCI Konecranes tuua ühe tootmisüksustest Soomest Tammisaarist Eestisse. Firma ostis 19 protsenti Eesti koostööpartneri, Koerus paikneva metalliettevõtte ASi Konesko aktsiatest. Ettevõtte teised aktsionärid on Margus Säde ja tegevjuht Mart Hirtentreu. Järvamaal Eesti kapitalil töötav firma töötleb metalli ja valmistab elektrimootoreid.
Hirtentreu ütles, et eelmisel aastal investeeriti uutesse hoonetesse 20 miljonit krooni, sel aastal on kavas investeerida 35 miljonit, mis sisaldab ka Põltsamaale üleviidud metallitöötlemistsehhi ehitust.
Elektrimootorite tehas tõi kaasa vajaduse palgata tööjõudu juurde. Kui tootmisega oli enne uue tehase käikulaskmist seotud 145 inimest, siis praeguseks on töölisi 209 ja neile peaks Hirtentreu ütlust mööda sel aastal lisanduma 30. Hirtentreu märkis, et Koeru tehase töötajate keskmine kuupalk on 7000?8000 krooni.
Elektrimootorite tehase juht Allari Leppik ütles, et ühe tegemiseks kulub keskeltläbi poolteist päeva. Ühele mootorile kulub 70 juppi. ?Praegu tehakse Soomes meile mootorite osi valmistades allhanget, kuid oleme kaalunud mõtet leida Eestis endale uued alltöövõtjad, kel oleks kaasaegne tehnoloogia ja arvjuhtimisega pingid,? sõnas ta.
Senine metallitöötlemistsehh kolis Põltsamaale, kus osteti endise summutitehase ruumid. Tsehhi aastakäibeks oodatakse 40?45 miljonit krooni. Põltsamaa tehase käivitamiseks investeeris Konesko 15 miljonit, sellest seadmetesse 5 miljonit krooni. Metallitsehhis leidis Põltsamaal kohe tööd 40?50 inimest, kuid inimesi võetakse juurde.
Koeru vallavanem Jaago Kuriks ütles, et Konesko on neil suurim tööandja. Kui enne oli probleem, kus inimestele tööd leida, siis nüüd vastupidi: kust leida inimesi ja kuhu nad elama panna, lisas vallavanem.
Eelmisel aastal oli Konesko käive 60 miljonit ja kasum 10 miljonit krooni. Selle aasta käibeks prognoosis Hirtentreu 200 miljonit krooni.
KCI Konecranes tegutseb 34 riigis üle maailma tööstus- ning sadamakraanade turul. Firma peakontor on Hyvinkääl, selle heaks töötas aasta lõpus üle maailma 4441 inimest. Suurkontsern teenis üle-eelmisel aastal 11,2 miljardi kroonise käibe juures 384,9 miljonit krooni kasumit.
Autor: Signe Kalberg