ID-kaart võiks asendada firma uksekaarti

ID-kaardiga saab teha peamiselt kolme asja: kaarti saab esitada enda visuaalseks tuvastamiseks (näiteks poes ja nüüd ka piiri ületades), tuvastada ennast elektroonses keskkonnas ning anda digitaalallkirju.

Samas saaks tänu elektroonsetele funktsioonidele kasutada isikut tõendavat dokumenti väga edukalt ka näiteks ettevõttes uksekaardina läbipääsudel, töötõendina või isegi kliendikaardina. Kuna kaartide tootmine on kallis, siis miks mitte selle pealt raha kokku hoida. Ka kliendi elu oleks kergem ? viie kaardi asemel oleks kaasas vaid üksainuke.

Lisaks saaks ID-kaarti kasutada veebiteenustesse sisselogimisel. Tänu ID-kaardil olevale personaalsele e-posti aadressile saab kaarti edukalt kasutada ka nn diskreetsust vajavate e-kirjade saatmisel neid krüpteerides, garanteerides sellega, et interneti teel e-kirja saatmisel ei pääse kõrvaline isik saadetud sõnumit lugema.

ID-kaardi kasutuselevõtuga saavad ettevõtted vähendada ka sisebürokraatiat ? arved, suhtlus maksuameti, tolli, kohaliku omavalitsuse, partnerite, klientuuri, allhankijatega. Jääb ära paberite täitmiskulu ja hoiab kokku aja, mis kuluks selle paberimassi saatmiseks.

Digitaalallkirja on võimalik kasutada igas eluvaldkonnas, kus vaja allkirjastada mõnda dokumenti. Hea näide alalt, kus oma partneritega sõlmitakse lepingud enamikus digitaalselt, on advokaadibüroode suhtlus kohtutega.

ASi Sertifitseerimiskeskus müügijuhi Andres Kuudi sõnul võib tänapäeval isegi suulise kokkuleppe ID-kaardi abil allkirjastada ja selle paberit ning printerit kasutamata partneritele saata.

Digitaalselt saab registreerida nii oma elukohta Tallinnas kui ka näiteks taotleda uut passi kodakondsus- ja migratsiooniametist ( www.pass.ee ).

Iga riigiamet on kohustatud vastu võtma digitaalallkirjastatud dokumenti, mis tahes avaldus või esildis see ka on.

Sertifitseerimiskeskuse juhi Ain Järve sõnul on parimagi tahtmise juures raske anda täielikku ülevaadet, mis ettevõtted ja kui suures mahus ID-kaarti kasutavad.

ID-kaardi kasutuselevõtuks vajalik tarkvara on internetist vabalt saadaval ( www.id.ee ). Arvuti seadistus võib sõltuvalt teenusest aega võtta 5 minutist kuni päeva või kaheni. Dokumendile antud digitaalallkirja saab kontrollida ka ilma igasuguse täiendava tarkvarata otse veebis.

Allkirja andmiseks on vaja kaardilugejat. Selleks võib soovitada Elioni pakutavat ID-kaardi stardikomplekti, mida müüakse arvutipoodides. Komplektis olev kaardilugeja koos tarkvaraga maksab kuni 300 krooni.

Olaf Orgse, OVS Ehituse juhatuse esimees:

ID-kaarti kasutan peamiselt isiku tuvastamisvajadusel poes, pangas jm. Kaart on igal juhul parem kui pass ja natuke parem kui juhiluba, sest kaardi mõõtmed on parajad, krediitkaardi formaadis. Muud dokumendid on vähe jämedamad ja ebamugavamad. Kuna ID-kaardiga saab bussisõidu eest tasuda ning ka piiri taha sõita, oleks hea, kui ID-kaart ka pangakaardi ning miks mitte ka juhiloa otstarvet täidaks.

Karin Niinas, TNS Emori juht:

Mul ei ole ID-kaarti, sest sain uue passi vahetult enne ID-kaartide väljastamise algust ja nii ei saanud ma mugavalt ühitada kahte taotlust.

Olen ID-kaardi kasutusvõimalustega kursis, aga seni on mul puudunud praktiline ja ka pakiline vajadus, et ületada nn mugavusbarjäär ID-kaardi muretsemiseks.

Aivar Pau, maksu- ja tolliameti pressiesindaja:

Ideetasandil on mõeldud, et teha ID-kaardist nn infosüsteemidesse sissepääsu kaart, mis võimaldaks ka digitaalallkirja kasutamist. Konkreetseid plaane aga maksuhalduril ei ole. Tekib küsimus, kuidas nõuda kõikidelt töötajatelt, et nad muretseksid endale konkreetse ajaga ID-kaardi, ja kas amet kompenseerib sel juhul ID-kaardi muretsemise kulud. Ühelt poolt on ID-kaart inimese isiklik asi ja dokument, teiselt poolt muutub ta hädavajalikuks ja nõutavaks töövahendiks, mis paraku kulub, kui teda igapäevaselt lisaks arvutitööle ka näiteks uksekaardina kasutada, ja vajab mingi regulaarsusega väljavahetamist.

Andres Kuut, ASi Sertifitseerimiskeskus müügijuht:

Kui ettevõtja kasutab e-teenindusletti, on kaval seniste kasutajanimede asemel võtta kasutusele ID-kaart. Pärast e-teenindusse sisselogimist on teenindajal kohe selge, kes teenindamist vajab. Lihtsustub allkirja vajavate paberite täitmine. Dokumente digiallkirjastades ja neid e-teeninduses kättesaadavana hoides muutub teenus läbipaistvamaks.