Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Terve töötaja on firmale kasulikum
Mida tervem on töötaja ja mida turvalisem töökeskkond, seda enam toob töötaja ettevõttele kasu. Hea töökeskkonna rajamine, tööohutuse ja -tervishoiu korraldamine annab positiivse tulemi mitte kohe, vaid alles 5-10 a pärast.
Kui ettevõttes on juhtunud tööõnnetus, siis on oluline töötajate õnnetusjärgne käitumisviis. Kõik töötajad võiksid osata anda esmaabi, kuid ettevõttes või vahetuses peab olema töötaja, kes on koolitatud esmaabiandjaks. Päästeabinumbrid olgu hästi nähtaval kohal, kuna õnnetus ettevõttes võib halvata töötajate mälu ja pole aega hakata numbreid otsima. Kõik töötajad peavad teadma, kus asuvad esmaabivahendid, nendele peab olema vaba juurdepääs.
Õnnetusejärgselt on psüühilise trauma saanud nii kannatanu ja tema lähedased kui ka kaastöötajad, rääkimata tööandja tugevast vaimsest stressist. Oluline on hilisem töötajate vaimse tervise taastamine. Soovitav on pakkuda töötajatele psühholoogi abi. Töötajatel väheneb hirm uute võimalike õnnetuste ees. Võimaldades töötajatele psühholoogilist abi, näitab tööandja üles hoolimist ja taastab kaotatud usalduse töötajate silmis.
Kutsehaigestumine on Eestis praegu aladiagnoositud ega kajasta tegelikkust. Riik on hetkel kõik kulud pannud tööandja kanda. Tööandjate rahalist koormat ning kutsetööga haigestunud inimeste probleeme aitaks leevendada tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustus.