Tolliprotseduuride lõpetamisel tuleb jälgida ELi seaduseid

Euroopa Liiduga liitumise mahukusest ja ulatusest räägib kõnekalt fakt, et kui enne liitumist reguleeris Eestis tollivaldkonda alla saja õigusakti, siis pärast ühinemist rakendus Eestis üle tuhande erineva ELi õigusakti, mis ühel või teisel moel reguleerivad tollivaldkonda. Samuti on ELis väga suur rõhk asetatud tollimaksudele ? ca 40% ELi eelarvest moodustavad tollimaksud ning jooksvalt kehtivaid tollimaksumäärasid on ca 300 000. Kuna tollimakse rakendatakse kolmandatest riikidest pärit kaupadele, teeb kindlasti täna Eesti ettevõtja murelikuks teadmatus, kuidas koheldakse Euroopa Liidus kaupa, mis on enne ühinemist suunatud Eestis tolliprotseduurile, kuid mingil põhjusel on see protseduur veel lõpetamata.

Vältimaks ebaselget olukorda protseduuride lõpetamise osas, on Euroopa Liidu ühinemisaktis sätestatud tollialased üleminekumeetmed uutele liikmesriikidele. Lähemat selgitamist vajavad ettevõtja jaoks praegu olulisemate ? seestöötlemise, tolliladustamise ja ajutise importimise tolliprotseduuride lõpetamise tingimused ja vastav kord.

Seestöötlemise tolliprotseduuri lõpetamiseks on kehtestatud Eestile küllaltki leebed tingimused. Load, mis anti välja vastavaks protseduuriks enne liitumist, kehtivad loas märgitud kuupäevani, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast liitumist. Kuna töötlemise maksustamise aluseks on importkaup, mitte valmistoode, ei pea pärast liitumist maksma tollimaksu, deklareerides kauba vabasse ringlusse. Seda tingimusel, et vastavat tollimaksu ei rakendatud Eestis ka enne liitumist ehk kauba maksustamisel lähtutakse enne ühinemist Eestis kehtinud õigusaktidest. Samas on väga oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et kolmandate riikide kaupade vabasse ringlusse deklareerimise korral rakendatakse kaubale ELi tollialaseid kaubanduspoliitilisi meetmeid. Nendeks meetmeteks on siis eelkõige koguselised kvoodid, mis on reguleeritud ja sätestatud ELi seadusandlusega.

Tolliladustamise protseduuri lõpetamiseks on ELi poolt kehtestatud suhteliselt karmid tingimused. Kui kaup paigutati enne liitumist tollilattu ja pärast liitumist soovitakse see vabasse ringlusse deklareerida, maksustatakse kaup vastavalt ELi õigusaktidele. Kui enne liitumist tollilattu paigutatud kaubale Eesti seadusandluse kohaselt tollimaksud ei kehtinud, siis pärast liitumist võivad kaubale rakenduda ELi tollimaksud. Seetõttu peaks ebameeldivate üllatuste vältimiseks ettevõtja eriti kriitilise pilguga üle vaatama oma tollilaos asetseva kauba ja tegema selgeks, kas sellele kaubale rakendub ELi poolt tollimaks või mitte.

Ajutise impordi tolliprotseduuri lõpetamist iseloomustab see, et ELi tollistaatusega kaupadele ajutise impordi luba ei pikendata ning aasta pärast liitumist lõpeb luba automaatselt, samuti seestöötlemise puhul. See tähendab, et kaup tuleb kas eksportida või deklareerida vabasse ringlusse. Paljud ettevõttes tootmiseks vajalikud seadmed on Eestisse imporditud täielikus tollimaksuvabastuses. Oluline aspekt on see, et ELi tolliseadustiku kohaselt ei saa tootmisvahenditele täielikku tollimaksuvabastust rakendada. Seetõttu ei vasta pärast liitumist nende seadmete kasutamine kehtivale seadusandlusele ning protseduur tuleb lõpetada vastavalt ELi õigusaktides sätestatule.

Kõiki eelnevalt kirjeldatud protseduure võib lõpetada kas kaupa vabasse ringlusse deklareerides või kaupa eksportides. Kui tolliprotseduuril olev kaup saadetakse kolmandasse riiki, rakendatakse re-eksporti (endine taasväljavedu). Kui kaup saadetakse teise liikmesriiki, rakendub kaubale transiidi protseduur. Seestöötlemisel, tolliladustamisel ja ajutise impordi tolliprotseduuril oleva kauba vabasse ringlusse deklareerimisel vabastatakse see kaup tollimaksudest ja muudest meetmetest, eelkõige kvootidest, kui tõendatakse kauba ELi tollistaatust või sooduspäritolu. Kuid kindlasti kaasneb kauba vabasse ringlusse deklareerimisega Eesti käibemaksu tasumine.

Tõsi, üleminekuperioodil tolliprotseduuril olevate kaupade puhul on maksustamise seisukohast asetatud rõhk kaupade päritolu ja tollistaatuse tõendamisele. Siinjuures on eriti oluline juhtida tähelepanu sellele, et kauba päritolu ja kauba tollistaatus on kaks erinevat asja. Nimelt annab sooduspäritolu tõendi hankimine sooduskohtlemise ühenduse ja kolmandate riikide või riikide rühmaga sõlmitud lepingutes sätestatud alustel. Teisisõnu, tollimaksu ei pea tasuma juhul, kui EL samuti aktsepteerib kolmandate riikide antud sooduspäritolutõendit. Samas aktsepteeritakse sooduspäritolutõendit, mis oli välja antud enne ühinemist uute liikmesriikidega sõlmitud Euroopa lepingu või samaväärsete lepingute alusel, laienenud ühenduses kauba tollistaatuse tõendina (mitte päritolutõendina), kui selleks on täidetud teatud protseduurilised tingimused.

Eesti ja kolmanda riigi vahel sõlmitud sooduslepingu või üldise soodustuste süsteemi (GSP ehk ühepoolne soodustollimaksumäära rakendamine vähem arenenud riikidele) alusel välja antud päritolutõendeid aktsepteeritakse tingimusel, et:

- EL rakendab selle päritoluga kauba suhtes samuti soodusmeetmeid;- päritolutõend ja veodokumendid anti välja enne ühinemise kuupäeva;- päritolutõend esitatakse tollile tänavu 1. septembriks.

Kindlasti tekitab ettevõtjale mõtlemisainet, kuidas peaks ja oleks kasulik lõpetada üks või teine pooleliolev tolliprotseduur. Seejuures on oluline maksustamise moment.

ELi poolt on meile mängureeglid, nüüd tuleks kaaluda erinevaid võimalusi ja leida parimad lahendused.

Autor: Tauno Pellis