Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tähtsaim mööbliese
Ühed ihaldavad kõrget baldahhiinvoodit, teised lepivad kasinale alusraamile kinnitatud madratsiga, kolmandad tahavad vanaemadeaegset raudvoodit ning neljandad ja viiendad unistavad disaineri projekteeritud unikaalsest asemest, kuuendate arvates saavad nad end välja puhata vaid vesivoodis.
Voodi valikust sõltub inimese uni, unest omakorda enesetunne ja töövõime. Voodi tõhususe määrab paljuski madratsi kvaliteet.
Veedame me ju oma elust ühe kolmandiku voodis. Selleks, et end korralikult välja puhata, on väga oluline ka voodi koht ruumis ja suund ilmakaarte suhtes ning inimese enda asend magamisel. Rahvatarkuse järgi tuleb pea panna põhjasuunda ja jalad lõunasse. Unetud võiksid selle sajandeid teada tõsiasjaga arvestada.
?Voodist teeb voodi ikkagi madrats,? sõnab sisustussalongi Inspira disainer Kaisa Pärenson. ?Maailmas on firmasid, mis valmistavad madratseid individuaalselt, vastavalt tellija keha- ja tervisenäitudele, muidugi on neil siis ka hind vastav.?
Madratsite valik on lai: vedrumadratsid, madratsid pakitud vedrudega, lateksmadratsid.
?Lateksmadrats on neist kõige vähem tuntud. Selle madratsi sisu on valmistatud kummipuu hevea koorest saadud piimmahla vahustatud massist,? selgitab Pärenson ja soovitab seda eriti naturaalset toodet allergikutele.
Sisustussalongides pakutakse näiteks 160 cm laiusele voodile madratseid ühes või kahes osas. Kaks osa annab võimaluse arvestada partnerite erinevat kaalu ja soovi korral valida pehmema ja jäigema variandi vahel.
Mõnedel madratsitel on madratsi sisu ja pealisriide vahel ühel pool niinimetatud talvepool ehk villakate ja teisel pool suvepool ehk puuvillakate. Madratsile lisaks on oluline ka alusraam, tõdeb Kaisa Pärenson. Ta peab moest olulisemaks keskkonda ja ruumi, millesse voodi paigutatakse ? kas on tegemist modernse või ajaloolise keskkonnaga või soovitakse hoopistükkis julgelt segada erinevaid ajastuid ja stiile. ?Arvan, et just nimelt väga erinevate esemete tundlik kokkusobitamine ongi praegu kõige rohkem moes,? ütleb ta.
Heale madratsile võib ju lisanduda ka ajaloohõnguline baldahhiin (firma B&B voodi, autoriks Antonio Citterio Itaaliast) või üleni tekstiiliga kaetud voodiäär ja -ots ning samasse ühendatud liigutatavad valgustid (firma Ligne Roset voodi Morgue Bed, Prantsusmaa) või väga madal, jaapanipärane, laiaääreline bambusespooniga kaetud puitvoodi (firma Gervasoni voodi Otto). Huvitavaid lahendusi võib leida ka teemal ?Kogu elu voodis ja voodi ümber?. Need on voodid, mis paigutatakse ruumi keskele, mille ühes küljes on näiteks töö- või lugemislaud ja lamp ning voodi peats jaotab ruumi tsoonideks (näiteks P. Starcki voodi S.W.B ? ?Sleepy Working Bed? ? Itaalia firmale Cassina) või on voodi külge kinnitatud kandik-lauad ja ka telekaalus, patjadest moodustub ühtlasi mõnus seljatugi (firma Ligne Roset P. Maly voodi, Prantsusmaa).
Inspira salongis ulatuvad disainvoodite hinnad 20 000?50 000 kroonini, madratsid maksavad kümnest tuhandest kuni kahekümne viie tuhande kroonini.
Unikaalprojektiga elamutesse projekteeritakse tavaliselt koos sisekujundusega ka mööbel. ?Mööbli kavandamisel lähtume interjöörist, mugavusest ja omapärasusest,? selgitab Katrin Vaikla büroost Vaikla Disain.
Tavaliselt võtab disainvoodi teostamine eskiisidest kuni valmimiseni 2?3 kuud. Materjali valik määrab ka hinna. Näiteks Argo Vaikla disainitud ja T&T Mang ASis valmistatud puitraamil kvaliteetse vedrumadratsiga magamisaseme hinnaversiooni määravad disain (5000?7000 krooni), raam (15 000?17 000) ja madrats (5000?20 000, konkreetne variant 17 000). Magamisaseme madratsid on ostetud Iskust.
Magamisse tuleb investeerida ja enne voodi muretsemist põhjalikult kaaluda, milline ta peaks olema (kui kõrge, kui pehme, kui pikk, kui lai) ja kas on võimalik piirduda üksnes madratsi vahetusega või tuleb kogu arsenal muretseda.
Autor: Tiina Kolk