Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Silma tuleb peal hoida riigieelarvel
28. mai Äripäevas kirjutab Peeter Raidla, et Tallinna soovi taga linna vara, sealhulgas linnahalli müüa, saab haigutada üksnes suur ja tühi auk. Kuivõrd keegi ei teadvat, mis seis linna rahakotis valitseb, pidavat Riigikogu vastu võtma seaduse, mis annaks Riigikontrollile õiguse minna linna rahaasju kaema.
Läbipaistvuse vastu pole meil midagi. Aga ma arvan, et linna rahaasjad on läbipaistvamad ja tunduvalt rohkem ajakirjanduses läbi uuritud kui valitsuse omad. Seesama ajakirjandus, kes juba poolteist aastat on jälginud iga sendi kulutamist ja igat asfaldiauku Tallinnas, ei tunne aga huvi, miks valitsus muutis oma määrusega 27. maist tasandusfondi ja riigieelarve pg 5 lg 2 (hariduskulud, vahendid toimetulekuks ning haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks) kvartaalse jaotuse proportsioone, tõstes teise ja kolmandasse kvartalisse neljanda arvelt 6%. Või kuidas edeneb teedeehitus ja -remont kogu riigis? Või milleks ikkagi kulutatakse kütuseaktsiisi raha?
Linnahalliga seotust pole Raidla tahtnud üldse aru saada. Kui meie eesmärgiks oleks ainult raha, oleks me linnahalli enda mängust kõrvale jätnud ja müünud üksnes maad. Meie raskused aga algavadki sellest, et Linnahalli päästmiseks on vaja ekspertide hinnangul investeerida 450 miljonit krooni. See on ainult mõnevõrra vähem kui Tallinn ühe aasta jooksul kokku investeerida saab. Kuivõrd valitsus pole üles näidanud valmidust linnahalli renoveerimist toetada, pigem vastupidi, siis ei jäänud kolmandikku Eestit esindaval, kuid ainult 3% Eesti SKT-st käsutaval Tallinnal üle muud, kui pöörduda erainvestorite poole.
Imestama paneb, et majandusest kirjutav ajakirjanik ei suvatse enne repliigi kirjutamist arvutada, kui palju on 25 aasta jooksul vaja minimaalselt teenida, et 600 miljoni kroonine investeering tasa saada. Samuti näib talle olevat uudiseks erainvestori tahe oma investeeringult vähemalt mõned protsendid kasumit saada.
Veel rohkem paneb mind aga imestama, et ajakirjandus on tänaseni olnud vait sellest, kuidas meile eelnenud linnavalitsus müüs Viru väljaku maha 60 miljonit krooni eest, aga samas võttis endale kohustuse ostjate huvides 220 miljoni eest ümber ehitada Estonia pst ja Laikmaa tn ristmik.
Kindlasti on Eesti riigis kontrolli vaja tugevdada. Põhiseaduses on sõna-sõnalt kirjas, et riigikontroll kontrollib kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist ja punkt. Tegelikult olekski meil täna tunduvalt rohkem vaja silma peal hoida valitsuse susserdamisel riigieelarve ümber. Omavalitsused on oma vähese raha kulutamisel niigi avalikud.