Saun püsti paari tuhande krooniga

Tõnu Tramm 02. juuni 2004, 00:00

?Pruugitud saunaahi maksis 200 krooni, kile 200 krooni, ülejäänud materjaliks olid ehitusjäätmed, ise nokitsesime vaikselt teha ja ma arvan, et väga palju ei valeta, kui kogu saunale kulunud rahasummaks nimetada paar tuhat krooni,? rääkis Tallinnast 73 km kaugusel asuva Vana-Veski puhkemaja üks omanikest Väino Ellandi, kes turismitalu ehitustööde ajal koos teiste osalistega otsustas ehitusjääkidest jõekaldale uhke kilesauna püsti panna.

Põrandalauad, uksed ja veel nipet-näpet tõid mehed mõnekümne kilomeetri kaugusel asunud mahajäetud hoonest ja sauna kui sellise maksumus piirduski mõne tuhandega. Hiljem otsustati sauna ette ehitada ka terrass ning puhkamiseks laud ja pingid. ?Eks terrassi tegemiseks kulunud materjal oligi vast kõige kallim kogu asja juures. Saun ise ei maksnud sisuliselt midagi,? nentis Ellandi.

Kilesaunasid on varemgi siin-seal Eestimaal nähtud, enamik neist aianurgas mõneruutmeetrised ?kasvuhooned?, kuhu saunaahi sisse seatud. Et pärast väsitavat aiatööd end lõõgastada ja tolmust puhtaks loputada. Või siis mõnel külakokkutulekul kamba peale meisterdatud ehitis, mis hiljem jälle lahti monteeritakse. Statsionaarseid ja kahekorruselisi kilesaunu koos eesruumi ja terrassiga pole Eestis ilmselt väga palju. Tallinna?Tartu maantee ääres Ussisoo bussipeatusest poolteist kilomeetrit vasakule jääva Vana-Veski puhkemaja peahoone ise pole veel lõpuni valmis, kuid palksaun, laululava, külakiik, kilesaun ja muu vajalik, et külalisi vastu võtta, on juba täiesti olemas. Kilesaun on esimestel külastajatel ka juba järele proovitud. ?Rahule jäädi. Öeldi, et päris hea leil oli olnud,? lausub Vana-Veski majahoidja Jaan Ilm, kes kogu oma senise elu ehitusmehena leiba teeninud. Ka kõnealune kilesaun on valdavalt tema kätetöö.

Et kuumust kiirgav saunaahi kilet üles ei sulataks, on ahi ümbritsetud tuhaplokkide ja plekiga. Ahju kõrval on korralik lava, kuhu mahub paar-kolm inimest. Ülejäänud seltskond võib seni eesruumis või terrassil lõõgastuda.

Saunal on ka teine korrus, kus matkajad saavad magamiskotis öö mööda saata. Pesemisruumi saunas aga ei ole. Seda keelavad looduskaitsenõuded, sest saun asub Kõrvemaa piiril Jägala jõe ääres, see teadupoolest on aga Ülemiste veehaarde osa. Nõudmised sellises kohas on karmid. Nii pandigi kilesaun vahetult jõekaldale, et saunalised saaksid otse lavalt vette sulpsatada ja end higist puhtaks loputada. Seda ikka tohib. Et end aga korralikult pesta, selleks on puhketalus korralik palksaun koos magamistubade, köögi ja kaminasaaliga.

Kuna kilesauna seinad on läbipaistvast kilest, võivad häbelikumad mõistagi seal kümblemist peljata. Eriti kui turismitalus rahvast rohkem ja hirm uudishimulike silmapaaride ees õigustatud. Tegelikkuses pole asi sugugi hull, sest saun asub teiste pilkude alt eemal metsa all ja kui puud lehes, pole sauna õieti nähagi. Liiati ei ole kile ju klaas, mis kõike läbi paista laseb.

Ega täpselt enam mäletatagi, kes sellele ideele tuli. ?Siin ja seal on ikka kilesaunadest räägitud, mõtlesime, et lihtne teostada, materjali on, ja nii ta saigi üsna lühikese ajaga püsti pandud,? lausub Ellandi, kelle juhitavas turismitalus enamasti ikka traditsioonilisemate tegevustega tegeldakse: saab kanuuga sõita, matkata, forelli püüda, firmapidusid korraldada vms.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing