Päris ehtne õlletare

Ühe korraliku pruulikoja juurde kuulub loomulikult ka koht, kus kohapeal pruulitud õlu ära juua ja selle kõrvale kõht täis süüa. Mina käisin Beer House?is lihtsat ja kiiret lõunat söömas, nii et roogade valiku tegin odava hinnaga päevapakkumiste hulgast. Hind on tõepoolest mõnus, kella kaheteistkümnest kaheni pakutakse praade hinnavahemikus 41?53 krooni, mis küll kasvab 15 krooni võrra kartuli või riisi arvel, mille eest tuleb eraldi maksta. Ei meeldi mulle niisugune petuhind, kus praeks nimetatakse hõredat lihatükki natukest salatit, kartulit-riisi selle juurde arvamata. Hea oli see, et pool liitrit õlut selle juurde maksis ainult 15 krooni ja Eesti minu teada ainsas oma pruulikojaga õlletares ma veinikaarti muidugi vaatama ei hakanudki.

Ainus, mis peale madala õllehinna veel kiitust väärt on, olid Vene köögist menüüsse jäänud kartulikotletid ehk kartulidraanikud. Ettekandja hoiatas, et see ei ole mitte eriti kiire suupiste, sest saab valmis alles koos või isegi pärast põhiroogasid, aga kartulipätsikesed olid ootamist väärt ? värskelt riivitud kartulist küpsetatud mõnusad krõbedad pätsikesed, mis igati trumpasid üle nii kuivavõitu kanafilee kui ka suhteliselt tavalise kebabi, kuivaks grillitud kanatiibadest rääkimata. Seekord jäid proovimata seasabad, -kõrvad ja -jalad, aga usun, et nende hulgast leiaks midagi huvitavamat kui meie seekordne valik. Aga veelkord ? seekordseks eesmärgiks oli kiire lõuna ja selleks sobib Beer House päris hästi. Teenindus oli kiire ja asjatundlik, kõhu sai täis ilma suuremalt nurisemata ja siseterrassil oli külmale ilmale vaatamata mõnusalt tuulevaikne istuda.

Terrassi kaunistamisel oli kit? igasuguse kriitika piirid kaugelt ületanud: tohutud hulgad kunstlilli ja kipskujud segiläbi Vana Toomast meenutavate valgustite ja moodsate halogeenlampidega. Sellises koguses kunstlilli ei kannata enam mingit kriitikat.