Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tunnustamise puudumine takistab Eesti eluskala müüki ELi
Nad saavad müüa, kui saavad tunnustuse, ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervise osakonna juhataja Mati Nautras. Tunnustuse saamiseks on vaja, et kalakasvataja kuuluks riikliku seireprogrammi, mis jälgib, et kasvanduses ei ole ohtlikke haigusi.
Seireprogramm käivitati möödunud aastal, kuid seni ei ole veel ükski ettevõte tunnustust saanud, sest proovide vastuste kohta ei ole ametlikku raportit laekunud.
Eesti Kalakasvatajate Liidu tegevjuhi Aivar Pehme hinnangul võib Eesti kalakasvataja praegu kaubelda omasuguse tunnustamata kalakasvandusega Euroopa Liidus, samamoodi saavad nakatunud kasvandused kaubelda teiste nakatunud kasvandustega, küll aga ei saa tunnustamata kasvandus müüa oma kala tunnustatud kasvandusele ja nakatunud kasvandus nakatumata kasvandusele. Nautras ei ole selle seisukohaga päri, kuid ei soovi tingimusi ka täpsustada, öeldes, et selgus saabub lähiajal.
Pehme sõnul ei ole tunnustust loota enne paari aastat, sest tunnustuse saamine eeldab mitmeaastasi uuringuid kasvanduses, et veenduda nakkusohutuses. Eestis ei ole ka laboreid, kus vastavaid analüüse teha, nii tuleb vajalikud proovid teha välismaa laborites, lisas Pehme.
Praegu on Eestil tekkinud probleem eluskala viimisel Lätti. Sarnaselt Eestiga on Läti kasvandused tunnustamata ning kasvandused võiksid üksteisega kaubelda. Paraku jonnib Läti veterinaaramet ja nõuab meilt tunnustust, selgitas Pehme.
Eesti suurima angerjakasvataja ASi Triton PR omanik Raivo Puurits kardab, et Eesti kalakasvatajad võivad saada ühise tunnustuse. Nimelt võimaldab ELi direktiiv tunnustada iga kalakasvandust eraldi ning ka Eestit kui ühte vööndit tervikuna. Viimane eeldab, et määratud aja jooksul ei ole üheski Eesti kalakasvanduses teatud haigusi esinenud. Kui aga ühes farmis avastatakse mingi ohtlik haigus, tähendab see automaatselt väljaveokeeldu kõigile Eesti kalakasvandustele, selgitas Puurits.
?Ametnikule on aga kogu vööndi tunnustamine oluliselt lihtsam kui iga farmi eraldi hindamine,? ütles Puurits. ?Nende töökoormus oleks oluliselt väiksem, kui kogu piirkonda tunnustataks.?
Pehme hinnangul ei kujutaks üksikutele kalakasvandustele probleemi see, kui Eesti kasvandused saaks ühtse vöönditunnustuse. See kalakasvandus, kus avastatakse nakkus, eemaldatakse tunnustatud kasvanduste nimekirjast, teised saaksid ikka edasi kaubelda, kinnitas Pehme. Nautrase sõnul tuleb need erinevad võimalused enne selgeks rääkida, kui midagi kindlat öelda.