- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti majandus kosub jõudsalt
Analüütikute arvates on majanduskasvu taga suurenenud eksport, väliskaubanduse liidu juht aga kahtleb selles.
?Maailma majanduse elavnemise taustal on kaupade ja teenuste ekspordi kasvu tõus loogiline. Samas tundub sisenõudlus endiselt tugevana, ehkki väliskaubanduse andmed tõotavad välistasakaalu paranemist esimeses kvartalis,? ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. ?Eratarbimises võis suuremat elavnemist näha alles aprillis.?
Saarniidu sõnul säilis esimeses kvartalis Eesti ja euroala kasvuerinevuse vahe, mis viimasel ajal on ulatunud viie protsendipunktini. Euroala majandus kasvas esialgsel hinnangul 1,3 protsenti.
?Kindlasti on kasvu kiirenemise taga ekspordi kasv, näiteks nominaalselt kasvas kaubaeksport esimeses kvartalis 20 protsenti, mis viitab tugevale ekspordi reaalkasvule,? ütles Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu. ?Ekspordihinnaindeksi kasv on sel aastal tunduvalt tagasihoidlikum võrreldes möödunud aasta anomaaliana tundunud kiire ekspordihinna kasvuga.?
Sama arvas ka Ühispanga makroanalüütik Ruta Eier. ?Põhiliseks majanduskasvu toetajaks oli kindlasti eksport, mis on lõpuks kasvuhoo sisse saanud,? ütles Eier. ?See oli ka oodatud ning ekspordi kasvutempo peaks selle aasta jooksul veelgi kiirenema. See on väga positiivne, et majanduskasvu struktuur on paranenud võrreldes eelmiste aastatega.?
Eesti Väliskaubanduse Liidu juht Tambet Made jäi aga eriarvamusele. ?Kahtlen, ma ei kujuta ette, mis kaubaartikkel see võiks olla, mille arvel on eksport kasvanud,? ütles Made. ?Ma ei tea, millest see statistika koosneb ? kui on tegemist klassikalise kaupade ekspordiga, siis on küsimus, et mis kaup see on, mida eksporditi. Kui selle statistika hulgas on ka teenused ja Soome turistid, siis tõepoolest oli enne 1. maid väike elavnemine.?
?SKT kasvu tingis ettevõtlussektori tugev kasv, nagu näitas ka jaekaubandus-, ehitus- ja töötleva tööstuse statistika,? ütles statistikaameti makromajandusstatistika teenistuse juhataja Erika Sisask.
Rahandusministeeriumi sõnul ekspordi kiire kasv tõenäoliselt jätkub, kuigi ka impordi kasv peaks seoses tarbekaupade ja vahetarbimiskaupade sisseveoga kiirenema. Aasta teisel poolel võib oodata investeeringute kasvu kiirenemist seoses suurinvesteeringuga Kunda tselluloositehasesse.
Teiste ELi uute liikmesriikidega võrreldes on Eesti majanduskasv üks kiiremaid, kuid jäi esimeses kvartalis, nagu mullugi, ilmselt aeglasemaks Lätist ja Leedust.
Üldpilt uutest Ida-Euroopa riikidest näitab ekspordi kasvu, ehkki põhiturul Euroopa Liidus ei ole majanduskasv veel kindlal tõusul, ning buumi tööstuses ja ehituses. Mitmes riigis on kiirenenud inflatsioon.
Lätis kerkis inflatsioon aprillis 5 protsendile, mis on viimase kuue aasta kõrgeim tase, sundides Läti keskpanka tänavust inflatsiooniprognoosi tõstma 4 protsendilt 4,5-le, ütles panga avalike suhete juht Martins Gravitis. Hinnatõusu taga on Gravitise sõnul elanike ostupaanika enne 1. maid, käibemaksu tõus, mitme pikka aega riiklikult kontrollitud hinna vabakslaskmine, terase hinna tõus jne. Majanduskasvu ergutab Lätis jätkuvalt tugev siseturu nõudlus, kuid Gravitise sõnul on ka eksport toibumas. Pank ennustab tänavu Läti majanduskasvu 7?8% pärast läinud aasta 7,5% SKT kasvu.
Hetkel kuum
Leedu SKT kasvas esialgseil andmeil esimeses kvartalis 7,5% pärast Euroopa kiireimat 9% majanduskasvu läinud aastal. Kasvu ergutab jätkuvalt tugev nõudlus siseturul, kus suurim buum on finants- ja ehitussektoris. Valitsuse hinnangul jääb selle aasta majanduskasv 7?7,3% vahele.
Ungari majandus kasvas esimeses kvartalis rohkem ekspordist ja vähem tarbimisest. Prognoositud 3,5% asemel kasvas Ungari SKT esimese nelja kuuga 4,2%, mis on kiireim tempo 2001. aastast. Tugevaim kasv oli tööstus- ja ehitussektoris. Investeeringud suurenesid aasta baasil 18,9%, eksport kasvas märtsis 11%. Nende numbrite põhjal võib Ungari majanduskasv tänavu tulla valitsuse prognoositud 3,5% asemel vähemalt 4%, vahendas Bloomberg.
Poolas ennustavad analüütikud ja majandusinstitutsioonid esimese kvartali kasvuks 5,5?6,5%, ütles Eesti Poola saatkonna majandusametnik Andres Traat. Tööstustoodang ja eksport kasvavad ? hiljuti kirjutas ajaleht Rzeczpospolita, et Poola toidukaupade eksport Euroopa Liitu kasvas üksi ELiga ühinemisele järgnenud nelja nädalaga 25%. Poola rahandusministri Andrzej Raczko hinnangul tuleb selle aasta majanduskasv vähemalt 5,3% võrreldes 3,7ga läinud aastal.
T?ehhis ennustatakse majanduskasvu kiirenemist lisaks ekspordile tänavu rohkem ka eratarbimise kasvust. Seda pärast erandlikult kiiret palgatõusu ? keskmiselt kasvas reaalpalk esimeses kvartalis 6,4%, avalikus sektoris 10%. See paraku lisab inflatsiooniohtu, mida on kiirendanud ka toidukaupade hinna tõus ja T?ehhi krooni nõrgenemine. SKT prognoos on selleks aastaks 3,25?3,5% pärast läinud aasta 2,9% kasvu.
Slovakkias, mis on 19% tulumaksumäära ja ELi ühe odavaima tööjõuga meelitanud riiki eelkõige suuri autotööstuse investeeringuid, on selle aasta majanduskasvu prognoos 3,8?4,4 protsenti. Inflatsioon on kõrge ? keskpanga hinnangul tänavu 5,7?7%.
Sloveenia sai inflatsiooni kohta hiljuti märkuse ELi rahandusministritelt, ehkki valitsus on suutnud hinnatõusu aeglustada 7,2 protsendilt 3,8 protsendile. Eelkõige manitseb Brüssel Sloveeniat kontrollitud hindu vabaks andma ning telekommunikatsiooni- ja energiaturul konkurentsi suurendama. Sloveenia makromajanduse ja arengu analüüsi instituudi IMAD prognoosi järgi aeglustub inflatsioon tänavu 3,3 protsendile ning majandus kasvab 3,6%.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele