Riik tahab kärpida omavalitsuste laenamist

Artikkel

- Uudised
- Andres Kärssin
- 6. juuni 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik tahab kärpida omavalitsuste laenamist
Mõlemad seaduseelnõud on rahandusministeeriumi sisesel täpsustamisel ja kooskõlastamisel. Kava järgi peaks need lihtsustama kohalike omavalitsuste (KOV) eelarvekorralduse põhimõtteid ning õiguslikult korrastama omavalitsuste finantstegevuse võlakohustuste võtmisel ja likviidsuse tagamisel, samuti kehtestama protseduurireeglid maksejõuetuks muutunud KOV maksuvõimelisuse taastamiseks.
Rahandusministeerium loobus reedel kommentaaridest, enne kui eelnõud nende majast välja lähevad. See juhtub ilmselt kahe nädala pärast. Eelnõud on kavas esitada Riigikogu menetlusse sügisel.
Eesti Linnade Liidu direktor Jaak Aab lausus palve peale eelnõude sisulist poolt selgitada, et ministeerium on uut kontseptisooni liidule küll tutvustanud, kuid mitte üksikasjalikult. ?Võib juhtuda, et praegune laenukoormuse piir ? 60% tulude mahust ? eelarves muutub,? osutas ta plaanile võtta välja riigi vahendid KOV eelarvest, mistõttu need ei läheks laenumäära arvestamise puhul enam arvesse.
?See võtab KOV-lt võimaluse laenu võtta,? tõdes Aab ?KOV investeerimisvõime on niigi väike, tulubaasis puuduvad selleks vahendid. Võib tekkida probleem ELi projektides osalemiseks, sest ei suuda omafinantseeringut tagada,? lisas ta. Aabi sõnul on omavalitsuste tulubaasi kujunemine 1995. aastast peale samasugune.
Aab märkis, et tõenäoliselt soovib riik paremini ohjata omavalisuse lõhki- ja ülelaenamist. Samas märkis ta, et lõhkilaenanud omavalitsusi pole palju ? nende võlad põhinevad 90ndate aastate algupoolelt, seotud soojamajanduse laenudega. ?KOV defitsiit on 300 miljonit, sellest enamiku moodustab Tallinn. Minu arust on tegemist suurusjärguga, mis ei vääri rääkimistki,? lausus ta.
Tallinna finantsdirektori Ahti Kallaste sõnul on plaanitavad muudatused ühelt poolt tervitatavad, teisest küljest on küsitav, kas tehtu teenib eesmärki. ?Tundub, et eelarvestamise poolel on KOV tehtud sõltumatuks, antud vabad käed ? see positiivne,? lausus ta, viidates samuti uue asjana sisse toodud eelarvestrateegiale.
Kallaste sõnul on seaduseelnõus kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmed ? eelarve puudujäägi ülemmäär, võlakohustuste ülemmäär ja likviidsusreservi määr 8% puhastuludest. ?Tallinna puhul oleks see 360 miljonit, mis peaks likviidsusreservina kogu aeg linna käes olema. Sellega võib investeerimise unustada,? lisas ta.
Rahandusministeeriumi kava kohaselt nimetab kohus maksejõuetuks kuulutatud KOV-le halduri ja moodustatakse sarnaselt pankrotitoimkonnaga järelevalvekomisjon, kuhu kuuluvad nii võlausaldajad kui ka riigi esindajad. Halduri pädevusse kuuluks kõik finantsküsimused. Haldur hakkaks tegelema KOV saneerimisega.
Hetkel kuum