Euroliidul oleks arukas Ukraina kampa võtta

Veelgi suurem Euroopa Liit, mis hõlmab ka Ukrainat, looks tohutu rahvaarvuga poliitilise üksuse, mis edendaks liidu ambitsioone olla globaalne jõud.

2007. aastal peaksid liituma Bulgaaria, Rumeenia ja võib-olla ka Horvaatia. Selle aasta lõpuks peab EL otsustama, kas avada läbirääkimised liikmelisuse osas Türgiga. Kui EL hakkab Türgiga liitumisläbirääkimisi pidama, ei ole Ukrainast eemalehoidmine enam õigustatud.

Ometi usutakse praegu ELis, et Ukraina tuleks asetada samadesse raamidesse nagu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid. ELi laienenud Euroopa strateegia nõuab Ukrainaga tihedamaid sidemeid ja meile suurema ligipääsu lubamist ELi ühisturule, kuid ei näe Ukrainat ELi liikmekandidaadina.

Üheks põhjuseks on see, et EL ei taha tüli norida Venemaaga, kes näeb meid ikka oma lähedase liitlase, loomuliku äripartneri ja Venemaa juhitud laieneva majandustsooni liikmena. Hiljuti ratifitseeris Ukraina parlament lepingu, mis loob Venemaaga ?ühise majandusruumi?. See eeldatavalt vabakaubandustsoon näib olevat pigem retsept oligarhide rikastamiseks ja konkurentsi lämmatamiseks kui vahend kaubavahetuse edendamiseks.

Muidugi ei vaata Venemaa hea pilguga, kui EL püüab Ukrainat peibutada. ELi liikmelisus ei tähenda aga Venemaast võõrdumist. Pealegi julgustab Ukraina väljajätmine EList Venemaa imperialistlikke ambitsioone ning vähendab selle võimalusi kunagi täiesti demokraatlikuks riigiks saada, sest impeeriumi saab juhtida ainult militariseeritud riigina.

Laienemise viimane ring tõestab, et EL on potentsiaalsete liikmete käitumise kujundamisel efektiivne. Ettevalmistused ELi astumiseks motiveerisid kaheksat Kesk-Euroopa riiki jõuliselt kindlustama või taastama demokraatlikke institutsioone ja turumajandust. Mida enam Euroopa oma seadusi ja väärtushinnanguid ekspordib, seda enam laiendab see rahumeelsele, demokraatlikule ja jõukale kooseksisteerimisele pühendunud tsooni.

Riik, mis on valmis ELiga ühinema, on valmis rajama endale maailmas teed rahumeelselt. Euroopa vajab oma piiridel selliseid riike. Siiani on euroliidu tegevus suunatud vastupidisele. Näiteks ületasid ukrainlased kolm aastat tagasi Poola piiri kuus miljonit korda. Enamik neist olid väikekaupmehed, kes ostsid kaupu, et neid kodumaal edasi müüa, edendades Ida-Poola majandust. ELi piirikontrolli ja viisareeglite kehtestamiseks hakkas Poola oma naabritelt viisasid nõudma.

Seega annab uus ELi piir Ukrainaga oma olemasolust märku kõige negatiivsemal moel, kahjustades äriajamist mõlemal pool piiri. ELis tundub ainult Poola tahtvat, et Ukraina oleks jõukas, stabiilne ja ligipääsetav, mitte vaene, nõrk, kahtlasevõitu demokraatia ja tuumajaamadega naaber. Poola muretseb, et mida enam Ukraina liidust välja lülitatakse, seda enam ta majanduslikult ja poliitiliselt maha jääb.

Teised praegused ELi liikmed vaatavad aga väljavaadet üha laienevast liidust õudusega. Esimeseks põhjuseks on muidugi raha, teiseks immigratsioon. Samuti arvatakse, et suurem EL ei pruugi olla võimeline funktsioneerima.

Kui Euroopa, Venemaa, Ukraina, Moldova ja Valgevene vahel on hõõrumisi, moodustub majanduslikult vigane jõujoon. Mida EL praegu selle jõujoone ületamiseks teeb, määrab, kas need riigid läänestuvad või stagneeruvad.

Autor: Julia Timo?enko