Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Logistikateenuste sisseost kiirendab tarneid
Alas-Kuul on tööstusseadmete ja -komponentide müügi- ja teenindusfirma esindustega kuues Eesti linnas. Firma põhitarnijad asuvad Euroopas ja Skandinaavias ning ettevõtte käibest annavad ligi 90% Eesti suurtööstusettevõtted.
Aastaid tagasi kulusid analüüsides selgus, et logistilisi tegevusi sisse osta on tunduvalt soodsam, kui neid ise toota. Sestap otsustaski firma juhtkond neli aastat tagasi, et logistika nende põhitegevuse hulka ei kuulu ning alustas teenuse järk-järgulist sisseostmist. Laopidamisest ja transpordi korraldusest loobumise eesmärgiks oli tarneaegade lühendamine, varude juhtimise parandamine ja ressursside kontsentreerimine.
Strateegia elluviimise tähtsaim otsus oli asjatundliku logistikapartneri valimine. Nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku transpordi järkjärguline sisseostmine ühelt teenusepakkujalt kujunes võtmeküsimuseks. Hiljuti lisandus sellele laonduse suundumine teenusepakkuja katuse alla, kusjuures partneri juurde suundusid päevapealt tööle kõik firma endised laotöölised. Välja valiti Schenker, hõlmates rahvusvahelist põhivedu Euroopast ja Skandinaaviast, siseriiklikku ja Läti jaotusvedu ning kõiki laoteenuseid.
Samal ajal kui muudeti logistiliste tegevuste struktuuri, korraldati ümber kogu varude juhtimine. Kuna muudetud süsteemis oli võimalik kiiresti klientide vajadustele reageerida ning operatiivselt tellimusi esitada, võisid tarnepartiid olla väiksemad. Tarnides väiksemaid koguseid, on kaubaga seotud vähem raha ning see võimaldab suurendada kaupade ringlust, samuti pole saadavuse tagamiseks vaja hoida suuri ja kulukaid puhverladusid. Tarnijate ja esinduste vahel olevad varud on nüüd ajapikku pidevalt kahanenud, sest logistikapartneri teostatavad operatsioonid võimaldavad kaubavoogusid tootjatelt järjest kiiremini klientideni toimetada.
Enne muutuste sisseviimist vastutasid Alas-Kuulis laovarude juhtimise eest 12 tooteeksperti ning igas lokaalesinduses hoiti 1,5 kuu kaubavaru. Keskmine laoseis oli 11 miljonit krooni ning lao aastane ringlemiskiirus 6,1 korda. Põhitarnijatelt laekus kaubasaadetisi kord nädalas ja esindusi varustati kord päevas.
Logistika ümberkorralduste käigus asendati laovarude tootekeskne juhtimine laovarude tsentraalse planeerimisega, kusjuures kogu tellimis- ja planeerimistegevust korraldab nüüd vaid üks inimene. Logistikapartner transpordib nüüd põhitarnijatelt kaupu kaks korda nädalas, korraldab kõik laoteenused ning jaotab kaubad esindustele vähemalt kaks korda päevas. Lokaalladudes hoitakse nüüd maksimaalselt kahe nädala varusid.
Läbiviidud muutuste tulemusel suurenes firma käive juba esimesel muutusjärgsel aastal kolmandiku võrra ja kasum kaks korda. Samas vähenes keskmine laoseis 4,2 miljoni krooni jagu ning aastane laoringlus tõusis 13,2 korrani.
Pikemas perspektiivis on logistikakulud jätkuvalt vähenenud, kusjuures kauba käsitluse kulud vähenesid pärast lao teenusepakkuja juurde üleviimist ligikaudu 15%. Kõige märgatavama võidu andis kokkuvõttes laovarude ja sellega seotud käibekapitali vähenemine. Tarnekiiruse tõustes on nüüdseks lao aastane ringlemiskiirus tõusnud juba 16 korrani.
Kuna ostutegevus on Alas-Kuuli strateegiline põhitegevus, teeb tellimused tarnijatelt firma ostujuht ise ning sealt edasi antakse tegevused üle teenusepakkujale, kes korraldab seejärel kauba transpordi, võtab oma laos kaubad vastu, kontrollib need üle, paigutab riiulikohtadele ning sisestab vastavad andmed partnerite ühiskasutatavasse infosüsteemi.
Samal hetkel kui kaup on partneri lattu vastu võetud, võib vajadusel selle siseriiklikule jaotusveole suunata, sest toodete laosaldod on reaalajas nähtaval ning kohe on võimalik koostada siseriiklik veotellimus. Selle saamisel komplekteerib teenusepakkuja tellitud kaubad lõppkliendikohaselt, koostab neile arved ning viib kauba kokkulepitud ajal kohale.
Autor: Indrek Orro