Leedu rühib Eestile jõuliselt järele

Leedu majanduse tõus algas 2000. aastal, kui majandusreformid kiirenesid ja Vene kriisi mõju seljataha jäi, ütles Leedu arenguagentuuri peadirektor Remigijus Kabecius. ?Sealtpeale oleme Eesti edumaad kõvasti kärpinud.?

Ta toob näiteks ühiskonna jõukuse kasvu ehk sisemajanduse koguprodukti (SKP) inimese kohta, mida on arvestatud ostujõu pariteedi alusel. Kui veel paar aastat tagasi edestas Eesti selles osas Leedut selgelt, siis möödunud aastal oli Leedu juba napilt mööda läinud.

Eesti ja Lätiga võrreldes on Leedus tööstuse osakaal suurem, see hõlmab ligi kolmandiku kogutoodangust, samuti moodustab Leedu SKP Balti riikide omast ligi poole ehk 49%. Leedu plussideks Eesti ees on kõrgharidusega ja eriti tehnilise kõrgharidusega inimeste märksa suurem osakaal ning kui Eestis edestab palga kasv SKP kasvu, siis Leedus on asi vastupidi.

?Kui arvestada, et töö tootlikkus on Leedus ja Eestis enam-vähem ühesugune, tööjõukulu inimese kohta aga Leedus umbes kümnendiku võrra väiksem, siis järelikult on Leedusse tulusam investeerida,? selgitab Kabecius Leedu investeerimiskliimat. Et ka Leedu börsiindeksi tõus on viimase aasta jooksul olnud märksa suurem kui Tallinna börsil, siis pole ime, miks näiteks Hansapank hiljuti suure paki Leedu firmade aktsiaid omandas, lisab ta.

Leedu peamisteks majandusmootoriteks on tugev sisemaine nõudlus, mis on ergutanud ehitusbuumi ja kaubandust, kuid samuti energeetika ja tööstus, mille kasv on üllatavalt hea, ütleb Vilniuse panga analüütik Alge Budryte.

Heale arengule vaatamata on Leedu jätkuvalt suurte kontrastide maa. Lõviosa välisinvesteeringutest tõmbavad ära Vilnius ning Klaipeda ja selle vabamajandustsoon, mille Leedu suutis ELiga läbirääkimistel säilitada. Kaunase vaikelu püsib ja sealne vabamajandustsoon alles kogub jõudu. Ka maal edenevad asjad aeglaselt. Viimased kolhoosid läksid hingusele üsna hiljuti ja väga paljudes taludes on hobune endiselt asendamatu tööloom.

Laskmata kõigest sellest häirida, koostavad Leedu poliitikud ja majandusringkonnad suurejoonelisi arenguvisioone. Kohe pärast ELi liikmeks saamist võttis Leedu Seim vastu resolutsiooni, mille kohaselt on Leedu eesmärk saada aktiivseks ja mõjukaks riigiks, mis muu hulgas tahab süvendada ELi ja SRÜ riikide suhteid. Olemas on plaan muuta Vilnius paarikümne aasta pärast Ida-Euroopa kõige moodsamaks linnaks. Selleks on Vilniusse Nerise paremkaldale asutud kiires tempos rajama uut city?t, kuhu kerkib üks kõrghoone teise järel. Koostatud on projekt Megapolis, mis peab ühendama Vilniuse ja Kaunase ühtseks arengupiirkonnaks. Sihiks on võetud ka infotehnoloogia- ja telekomisektori osakaalu SKPs suurendada aastaks 2015 praeguselt seitsmelt protsendilt veerandile.

Leedu lähiaja arengueesmärkide teenistusse on rakendatud isegi populaarseim spordiala korvpall. Hiljuti sai Vilniuses katuse alla 12 000kohaline Siemens Arena, mis läks maksma 293 miljonit krooni ja kus Leedu loodab aastal 2007 korraldada Euroopa korvpallimeistrivõistlused. Käivad läbirääkimised Kaunasessegi suure spordihalli ehitamise üle, kuhu on lubanud rahaliselt panustada Leedu tuntuim korvpallur Arvidas Sobonis.

Leedu majandushuvid on endiselt tugevasti seotud SRÜ riikidega. Leedu firmade viis tähtsaimat investeerimismaad on Läti, Venemaa ja eriti Kaliningradi oblast, Eesti, Ukraina ja Valgevene.

Seoses president Rolandas Paksase skandaaliga on Leedus viimasel ajal palju juttu olnud Vene kapitali mõjust Leedu majandusele ja poliitikale. Mullu 20 edukaimat Leedu ettevõtet vaadelnud Leedu ajaleht Lietuvos rytas jõudis järeldusele, et pooled neist on otseselt või kaudselt seotud Venemaaga. Leedu arenguagentuuri andmeil moodustavad Vene firmade investeeringud Leetu üksnes 5,8% koguinvesteeringutest ning võiksid selle arvates hoopis suuremad olla. Hetkel on leedulaste suurimaks murelapseks kujunenud hoopis edukaim ettevõte Ma?eikiu Nafta, mille tuleviku on ebakindlaks muutnud põhiomaniku, Vene Jukose käekäik ja võimalik pankrot. Seimis on arutatud nii Jukose osa väljaostmist, Ma?eikiu Nafta rahalist toetamist kui Vene Lukoili kaasamist.

Mis puutub Eesti ja Leedu vahelisi investeeringuid, siis on Eesti firmad olnud seni Leedus märksa aktiivsemad. Eelmise aasta lõpu seisuga olid Leedu firmad investeerinud Eestisse 220 miljonit krooni. Suurimad neist olid Kauno Pieno Centras, Viciunai ja VP Market. Samal ajal oli 181 Eesti firmat investeerinud Leetu kokku 5,2 miljardi kroonini, millega Eesti oli Leedu välisinvestorite edetabelis kuuendal kohal.

Tuleval pühapäeval valivad leedulased nii esindajaid Euroopa parlamenti kui ka uut presidenti, et ükskord ometi tõmmata joon alla pikaks veninud Pakase skandaalile, mis ei taha ega taha lõppeda.

Pärast seda kui põhiseaduslik kohus oli keelanud endiselt populaarsel Rolandas Paksasel tagasi presidendiks ja üldse juhtivasse riigiametisse kandideerida, kutsus teda toetava liberaaldemokraatlik partei esimees Valentinas Mazurionis valijaid hääletussedelil kõiki kandidaate maha tõmbama ja protestiks nende asemele Paksase nime kirjutama. Keskvalimiskomitee esimees hoiatas, et see võib kaasa tuua kriminaalasja.

Presidendiks on jäänud kandideerima viis inimest: ekspresident Valdas Adamkus, endine Leedu ELi pealäbirääkija Petras Austrevicius, tööminister Vilija Blinkeviciute, ekspeaminister Kazimiera Prunskiene ja valitsevate sotsiaaldemokraatide kandidaat Ceslovas Jursenas.

Viimase avaliku arvamuse küsitluse kohaselt oli suurim toetus Adamkusel ja Blinkeviciutel vastavalt 26,5 ja 14,4%. 77aastast Adamkust, kes oli varem lubanud Paksase lahkumise korral enam mitte kandideerida, üllatas hiljuti ebameeldivalt konservatiivide partei, kes loobus tema toetamisest Austreviciuse kasuks. Partei põhjendas oma otsust sooviga aidata Austrevicius koos Adamkusega teise valimisvooru. Samal ajal toetab Austreviciust ka populistlik tööpartei, mille asutas hiljuti rikas ärimees Viktor Upaskihh.

Niigi keerulist seisu on veelgi komplitseerinud Seimi komitee 1. juunil tehtud otsus, mis süüdistab poliitikuid sekkumises Ma?eikui Nafta müümisse USA Williamsile 1999. aastal. See puudutab otseselt tollast presidenti Adamkust ja tollast rahandusministrit Jonas Lionginast.