- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äraostmatute kingitus - tubakaaktsiisi järsk tõus
Rahandusminister Taavi Veskimägi on nüüd selgelt välja öelnud selle, millele peaminister Juhan Parts esmakordselt mai lõpus Soomes vihjas ? valitsus kavandab sigarettide aktsiisi erakorralisi tõuse.
Hoolimata sellest, et varasemad valitsused on saavutanud kokkuleppe, et Eesti ühtlustab oma tubakaaktsiisi Euroopa Liidus nõutud aktsiisimääraga aastaks 2010, tahab Res Publica valitsus jõuda 35?50 krooni maksva sigaretipaki hinnani juba aastaks 2007 (täna maksab pakk 14-25 krooni).
Veskimägi on põhjendanud aktsiisitõusu eestimaalaste kasvanud ostujõuga ning vajadusega vähendada suitsemist. Need on esialgu ka ainsad argumendid, sest järelepärimisele rahandusministeeriumi maksuspetsialistidele saime vastuseks, et majanduslikke kalkulatsioone planeeritava aktsiisitõusu kohta veel pole ja need peaksid valmima sügiseks.
Rahandusministri aktsiisitõusu kavale eelnes mõni päev varem statistikaameti teade, et mais tõusis tarbijahinna indeks hüppeliselt ? 2,1%. Samal ajal avaldas 17 Eesti juhtivat majandusanalüütikut juuni alguses prognoosi, mille kohaselt nähakse meil aastani 2010 suhteliselt madalat palgatõusu kasvu. Seega võib rahandusministri argumenti elanike kasvanud ostjõust pidada petlikuks ? suurenenud palgad ?süüakse? ära tarbijahinna indeksi tõusu poolt.
Teine argument elanike tervise kaitsmisest on kahtlemata õilis. Paraku on aga nii, et viimase 70 aasta jooksul, mil Eestis on olnud kättesaadav statistika suitsetajate arvu kohta, on see püsinud pidevalt umbes kolmandikul täiskasvanud elanikkonnast. Ei erinevad riigikorrad, sõjad, maksutõusud ega tervisekaitsekampaaniad pole suitsetajate hulka märkimisväärselt vähendanud. Nagu pole ka uute sigaretimarkide lisandumine ning reklaam suitsetajate koguhulka suurendanud. Selle taustal mõjub lootus panna sigarettide hinna järsu kergitamisega elanikke suitsetamisest loobuma naiivselt. Pigem otsivad suitsetajad odavamaid alternatiive ja suunavad tarbimise salatubakaturule.
Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid on juba viidanud, et sigarettide järsk hinnatõus viib reeglina salakaubanduse järsule kasvule. Nii on see olnud kõikides karmi aktsiisipoliitikat kehtestada üritanud riikides. Kui Eestis otsustati 1990ndate keskel tubakaaktsiisi järsult tõsta, kasvas illegaalsete sigarettide turuosa ligi 40%ni (Ida-Virumaal isegi 60%ni). Hetkel hinnatakse meie salasigarettide turuosaks kuni 25%, mis tähendab igal aastal riigile laekumata jäävat rohkem kui 300 miljonit krooni.
Praegu pole veel teada, kui palju valitsus tahab tubakaaktsiisi tõsta. Küll aga võib juba täna ennustada bumerangefekti ? suurenevad salatubaka osakaal ja suitsetajate maksukoormus ning vähenevad laekumised riigieelarvesse ja ühiskonna üldine seaduskuulekus.
Miks siis valitsus sellist sammu planeerib? Kas tõesti tahetakse teha meelehead Soome ja Rootsi valitsustele, kes on näinud Eesti madalamas alkoholi- ja tubakaaktsiisi tasemes ohtu oma riikide maksulaekumisele, tööstustele ning kaubandusele? Või on aktiviseerunud illegaalsed jõud, kes soovivad teenida kasumeid salakaubanduselt? Nii või teisiti ei saa valitsuse aktsiisipoliitikat pidada ?äraostmatuks?.
Kommentaari vahendas suhtekorraldusfirma Rull & Rumm
Autor: Urmas Silman
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele