Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vastuseis terrorile peab olema konstruktiivne
Terrorismi ja Al Qaedaga võitlemine pole sõda, vaid osaliselt enesekaitse, osaliselt õigusriigi maksmapanek keerulistes tingimustes ja osaliselt konstruktiivne pingutus frustratsiooni põhjuste kaotamiseks.
Terrorismil pole saavutatavat poliitilist eesmärki. Selle eesmärgiks ei ole ühtse Iirimaa, sõltumatu Baski riigi või isegi Palestiina riigi loomine, vaid teatud maailmavaade.
Al Qaeda all mõistame me olemuselt negatiivset ja hävitavat liikumist, mis ei paku nüüdisaegsele maailmale muud alternatiivset seisukohta kui kinnitus, et modernsus ei ole soovitav. Sellistest allikatest tuleneva vägivallaga on raske võidelda. Frustratsiooni märke on modernses maailmas alati lihtne leida.
Need on olemas väga arenenud riikides, kuid eelkõige regioonides, mis on jäänud peatuma juba möödunud eilse ja veel saabumata homse vahele. Kuidas peaksid vabad riigid tegelema organiseeritud frustratsiooni terroristlike avaldustega? Üleilmseks muutunud kättemaksuliikumist arvestades ei ole see liberaalsuses ja sallivuses kümmelnud kodanikele, organisatsioonidele ja võimuorganitele lihtne. Peame mõistma, et sallivusel on piirid. Vaba ühiskonna väärtustest ja harjumustest loobumine on problemaatiline, kuid lõpuks aktsepteeritav.
Rahumeelsed erinevuste demonstratsioonid, ka islami pearätid, mida õpilased ja õpetajad peamiselt kristlikes maades kannavad, peaksid olema sallitavad. Kunagi ei tohiks aga olla salliv vägivalla suhtes. Kaitsta tuleb demokraatlike riikide poolt kasutatava vägivalla monopoli, mis võib hõlmata nende mittekodanike väljasaatmist, kes valivad vägivalla või toetavad selle kasutamist, ning nende kodanike vangistamist, kes seda on kasutanud või sellega ähvardanud. Väga oluline on, et terroristide ja terroriaktides kahtlustatute kohtlemine jääks rangelt seaduse piiresse. Määramatu vangistus ilma kohtuprotsessita on sama vastuvõetamatu kui inimeste defineerimine ?illegaalsete võitlejatena?, kelle jaoks ei kehti mingid reeglid.
Guantanamo Bay vangide staatus ja hiljutised Iraagi vangide alandamise juhtumid heidavad varju liberaalse korra põhiväärtustele. Need panevad arvama, et terroristid on lõpuks saavutanud oma eesmärgi hävitada lääs ja kõik, mille eest see seisab. Terrorism, mille eesmärgiks on liberaalse korra hävitamine, on sellele korrale proovikiviks. Eriti on see niimoodi juhul, kui aktsepteeritakse sekkumist riikide siseasjadesse, et ennetada genotsiidi või vähemuste ja opositsioonirühmituste mõrvarlikku allasurumist. Sekkumine ei tohi kunagi laenata meetodeid neilt, kelle vastu see on suunatud. See kehtib ka sekkuvate jõudude eesmärkide kohta. Al Qaeda tüüpi terrorism on destruktiivne. Ükskõik milline reageering peab olema konstruktiivne.
Paljude inimeste frustratsioon majanduslikult arenenud riikides on sarnaselt arenguregioonide tervete riikide frustratsioonile väljakutse. Seda väljakutset ei saa vastu võtta lihtsalt piiramatuid võimalusi lubades. See nõuab sotsiaalse vastutuse tunnetust, mis moderniseerimise valulist protsessi pehmendab. Inimesed, kes hõljuvad kaotatud mineviku ja saabumata tuleviku vahel, vajavad abi. See abi ei anna koheseid tulemusi, vaid teadlikkuse, mis tähendab valmidust hetkelise rahulolu edasilükkamisega silmitsi seista ja on samuti märk liberaalsest korrast.
© Project Syndicate/Institute for Human Sciences
Autor: Ralf Dahrendorf