Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aivar Pohlak teeb valitsusele pisuhända

    Valitsus astus oma otsusega toetada Lilleküla jalgpallistaadioni ehitamist 70 miljoni krooniga priitahtlikult Vestmanni ossa Aivar Pohlaku lavastatavas näidendis ?Pisuhänd?, kus Eesti jalgpalliguru seisusse püriv Pohlak on endale targu valinud Piibelehe osa.
    Staadioni rahastamise lugu on justkui maha kirjutatud Eduard Vilde ?Pisuhännast?, kus vaimu poolest rikas, aga tühja taskuga Piibeleht lasi endale jõuka Vestmanni raha eest kinnistu osta. Vahe on ainult selles, et kui Piibeleht sihtis oma tehinguga Vestmanni malbet tütart, siis Pohlak sihtis kinnistut ennast.
    Kas keegi suudab endale ette kujutada olukorda, kus ärimehel tekib soov panna püsti 200 miljonit krooni maksev kinnisvara, ise samas suurematest investeeringutest hoidudes. Tema osaks jääb peamiselt üllas idee.
    Ärimees teeb taotluse maa eraldamiseks ja saabki selle oma eemärkide elluviimiseks tasuta kätte. Kokku üle 9 hektari. Seab seejärel maatükile hoonestusõiguse ja määrab selle hinnaks 40 miljonit krooni, millest kujunebki suuresti tema osamaks uue ärikeskuse ehitamisse. Siis lepib kokku linnaga, et too võtab enda kanda kommunikatsioonide rajamise umbes 20 miljoni krooni ulatuses ja saab linnalt pealekauba veel 40-50 miljonit ehituse alustamiseks. Et eesmärk on sedavõrd üllas, otsustab ka riik üritust veidi vähem kui 10 miljoni krooniga toetada. Kuid et sellestki jääb väheks, võtab ta lisa rahvusvaheliste organisatsioonide abirahast, nii umbes 30-40 miljoni krooni ümber.
    Ning siis algab hädakisa: poliitikud takistavad Eesti mainet tõstva kinnisvara rajamist. Kuni teda lõpuks võetaksegi kuulda ? palun, 70 miljonit on sinu, ütleb valitsus Pohlakule.
    Olen kaugel sellest, et rahapuuduses peabki jalgpallistaadioni ehitus pooleli jääma. Vastupidi, olen kahe käega raha andmise poolt. Kuid raha tuleb anda jalgpalliliidule, mitte Poh-lakule. Ja kui Pohlak tõepoolest Eesti jalgpalli arendada tahab, peaks ta staadioni kogu täiega liidule loovutama. See oleks aus ka teiste jalgpalliklubide suhtes, kes Lilleküla staadionile suunduvat rahavoogu on sunnitud maia, kuid kuiva suuga pealt vaatama. Seda enam, et staadioni ja Pohlakuga on seotud rohkesti küsimärke, mida on püütud saladuses hoida.
    Esiteks teavad vähesed, et Pohlaku rajatav jalgpallikeskus paikneb tegelikult kahel kinnistul, mis siiani riigile kuuluvad. Neist ühel asub staadion ja teisel kaks korralikku harjutusväljakut.
    Varem Tallinnale ja nüüd valitsusele on Pohlak pakkunud osalust vaid ASis FCF Lilleküla Jalgpallistaadion, kelle kasuks on seatud 99 aastaks hoonestusõigus kinnistul, kus asub peaareen. Teine, harjutusväljakutega kinnistu on aga siiani MTÜ Jalgpalliklubi FCF nimel.
    Teiseks, Pohlaku raamatupidamine on sedavõrd sassi aetud, et isegi maksuamet ei suuda seal täit selgust saada. Ehkki jalgpalliliidu president Indrek Kannik väitis hiljuti avalikkusele, et Pohlaku maksuprobleemid on seotud ettevõtte tulumaksuga, on need tegelikult paljuski seotud Polüneesia lõunaosas Niue saarel registreeritud offshore-firmaga FCF Inc, mille kaudu liikus Eesti koondise liikmete maksuvaba palgaraha. Sinnasamasse liikus ka Pohlaku teenistus mängijate müügist.
    Kolmandaks, valitsusel tasuks ette võtta ASi FCF Lilleküla Jalgpallistaadion bilanss, mis näiteks 2002. aastal koosneb sisuliselt ainult kahest reast. Veel läinud aasta suvel kinnitas Pohlak oma allkirjaga, et aktsiaseltsi tegevus ei ole veel käivitunud. Bilansis pole suvatsetud kajastada isegi Hansapangast võetud 30 miljoni kroonist laenu. Ärgem unustagem, et jutt on ASist, mille osanikuks riik tahab saada.
    Ning neljandaks, võõras taskus pole küll ilus sorida, aga Pohlaku rahastajatel tasuks huvi tunda selle vastu, palju jalgpalliheeros staadioni ehitamise kõrvalt endale Hiiumaal ja mujalgi maad on soetanud.
    Ja lõpuks, ka pärast kokkulepet maksuametiga on Poh-laku võlg ikkagi suur - üle 12 miljoni krooni, millest poole on ta lubanud tänavu kustutada. Tekib küsimus, kas valitsuse rahaga?
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.