EL tahab muuta teenuste osutamise siseturul vabaks

Uus direktiiv tahab võimaldada välismaistel teenindusfirmadel tegutseda turul vastavalt kodumaistele seadustele, ilma et nad isegi peaksid tegevuskohamaal filiaali avama. Sellisel juhul ei saa näiteks Rootsi esitada mingeid nõudmisi Rootsis tegutsevale firmale, mille peakontor asub Tallinnas. Tagajärjeks on rootslaste palga- ja töötingimuste halvenemine, väitis Euroopa Parlamenti valitud sotsiaaldemokraat Inger Segelström.

Et Eesti turule tuleku reeglid on juba praegu õige liberaalsed, siis möödunud Euroopa Parlamendi valimistel see teema Eestis üles ei kerkinud, küll aga oli tõsine arutlusobjekt märksa kaitstuma turuga Põhjala riikides. Jõuliselt võtsid selle vastu sõna sotsiaaldemokraadid ja ametiühingud, kuna uus direktiiv välistab näiteks Põhjala praktikas tavaliseks kujunenud kollektiivlepingud. Parempoolsed erakonnad olid pooldavamal seisukohal, kuid needki jäid esialgu suhtumises ettevaatlikuks.

Soomes suhtuvad ELi uude direktiivi kõige vaenulikumalt apteekrite ja taksojuhtide liit. Taksojuhtide liit prognoosib, et see tooks ELi uutest liikmesriikidest Soome uusi taksoettevõtjaid, mille tagajärjel konkurents tiheneks, kuid taksoteenuste tase alaneks ning taksode üldine turvalisus ja usaldatavus väheneks. Apteekrite liidu meelest on uus direktiiv vastuolus ELi põhimõttega, mille kohaselt tervishoiu- ja apteegiteenuste korraldamine on rahvusriikide pädevuses. Samuti halvendaks see liidu meelest ravimiturvalisuse järelevalvet. Praegu on Soomes apteekide tegevus ja ravimimüük väga rangelt reglementeeritud.

Senistel aruteludel on paljud liikmesriigid, nagu Suur-britannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Iirimaa ja Rootsi, soovinud tervishoiuteenuste väljajätmist. Rootsi pooldab veel haridus-, turva- ja hasartmänguteenuste ning Soome apteegiteenuste väljajätmist uuest direktiivist, ütles Eesti majandusministeeriumi väliskaubanduspoliitika talituse nõunik Erik Väljaots.

?Liberaalse majanduskeskkonnaga Eestis on välisomanikel apteekide avamine juba praegu väga hõlbus, vaatame, mida toob riigikogus arutusel olev uus ravimiseadus,? ütles Apteekide Koostöö ASi juhataja Kadri Tammepuu. ?Eestis piisab, kui välisomanik hangib tegevusloa ja palkab tööle kohaliku proviisori. Selleks ei pruugi minna üle kuu. Näiteks Soomes, Saksamaal või Prantsusmaal kulub välisomanikul tegevusloa saamiseks aastaid,? selgitas ta ravimüügi alal valitsevat erinevust Eesti ja vanade ELi riikide vahel.

Erik Väljaotsa sõnul ei ole Eestil teenuste vaba liikumise direktiivi vastu erilisi vastuväiteid olnud, ta ei poolda üksnes audiovisuaal- ja õigustõendusteenuste kaasamist. Probleemid on põhiliselt tehnilist laadi, nagu näiteks, kas Eesti turule tulev Portugali firma võib esitada portugalikeelse tegevussertifikaadi või peab see olema asukohamaa keeles. Või kuidas lahendatakse tekkivaid kohtuvaidlusi.

Direktiiv paneb paika reeglid, mille järgi firmad võivad osutada teenuseid teises ELi liikmesriigis vastavalt päritolumaa seadustele. Teenuste valdkond on väga lai, välja jäävad üksnes transpordi-, finants- ja telekomiteenused.

Uus direktiiv näib ette rajada kõigisse ELi liikmesriikidesse laialdane kontaktpunktide võrk, kus eraisikutel ja firmadel on võimalik saada kõikvõimalikku infot vastavas riigis teenuste või nende osutamisega seotud regulatsioonide kohta.

Euroopa Komisjon tuli teenuste vaba liikumise direktiivi eelnõuga välja selle aasta algul, praegu käib Brüsselis ekspertide töögrupis selle teine lugemine. Pika vastuvõtuprotseduuri tõttu pole jõustumist oodata enne kui 2007. aasta lõpus või 2008. aastal.