Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jukose vintsutused jätkuvad
Analüütikud näevad siiski lootust, et vähemalt pankrotti Venemaa suuruselt teine naftakompanii Jukos ei lähe. Taolise lahenduse hind juba aasta kestnud ?nõiajahis? Jukosele ja tema suuraktsionäridele Mihhail Hodorkovskile ning Platon Lebedevile võib aga olla naftakompanii naasmine riigi kontrolli alla.
Mihhail Hodorkovskit ähvardab pettuses ja maksudest kõrvalehoidmises süüdistatuna kuni 10aastane vanglakaristus.
Reedel ei rahuldanud Moskva arbitraa?ikohtus Jukose taotlust edasi lükata kohtuasja firma vastu esitatud maksunõude arutamiseks. Ilmselt jääb Jukos maksuvaidluses alla ning peab täitma maksuministeeriumi ettekirjutuse, mis nõuab firmalt 2000. aasta eest tasumata maksude ja trahvidena 3,4 miljardit dollarit. Jukos on hoiatanud, et nõude täitmine olukorras, kus osa firma varadest on arestitud, võib tuua pankroti. Ent maksuamet uurib ka Jukose tegevust 2001. ja 2002. aastal, mis investeerimispanga Renaissance Capital hinnangul võib nõude paisutada 8,9 miljardile dollarile.
Läinud nädalal kinnitas Venemaa president Vladimir Putin, et valitsuse eesmärk ei ole Jukost pankrotti ajada ning et valitsus püüab kõik teha, et see nii ei läheks. Esimene taoline kinnitus otse Putini suust andis investoritele julgust ning viis Hodorkovski vahistamisest 60% langenud Jukose aktsia börsil püstloodis üles.
?Paistab, et valitsus ja firma on jõudmas lahendusele lähemale,? kommenteeris Bloombergile üks Renaissance Capitali analüütik.
Juuni teisel nädalal saatis Jukos peaminister Mihhail Fradkovile kirja, milles pakkus välja plaani maksunõude tasumiseks ning võimalikeks muudatusteks firma omanike struktuuris ja juhtimises. Kiri palub maksuvõla tasumiseks rohkem aega ja firma varade lahtikülmutamist, mis võimaldaks varade müügist raha hankida. Pankroti korral ei saaks Jukos realiseerida lähema kolme-nelja aasta naftatoodangu suurendamise plaani, firmal jääks saamata 18 miljardit dollarit tulu ning riigil maksudena 8 miljardit dollarit.
Valitsus ei ole Jukosele veel vastanud.
Hollandi investeerimispank ING ütleb oma analüüsis, et Venemaa valitsuse tegelik huvi ei ole mitte niivõrd maksuraha, sest raha on valitsuse kohvritest tänu nafta kõrgele hinnale küll, kuivõrd kontroll firma üle. Maksunõudega seatakse surve alla Hodorkovski ja Lebedev, et nad oma aktsiad käest annaksid. Näiteks sel moel, et valdusfirma Menatep, mille kaudu Hodorkovski Jukost kontrollib, kasutaks oma aktsiapakki valitsuse maksunõude rahuldamiseks.
Hoolimata Putini avaldusest usub ING, et Jukose pankroti oht ei ole veel välistatud. Kui aga valitsus peaks kätte saama need 44% Jukose aktsiatest, mis praegu on külmutatud, ei müüks Kreml neid välismaisele naftakompaniile, prognoosib ING. Pigem jätab valitsus need omale, kuna eesmärk on taastada kontroll Boriss Jeltsini valitsusajal erakätesse läinud naftavarude üle. Kreml võib kaaluda ka Jukose ühendamist näiteks Rosneftiga, arutleb ING.
Kohtuasjad on läinud kiiresti, millest on näha, et president Vladimir Putin, kelle renomeele Jukose kohtuasi varju heidab, soovib kiiret lahendust. Välisinvestorite usaldus Venemaa ning sealse õigussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna vastu on taas proovile pandud.