Euroopa Liidus pole tõus jätkunud

Kui 1. maini 2004 liikusid Euroopa Liiduga ühinemist ootavate kandidaatriikide börsid pikkade hüpetega ülespoole, siis viimased kaks kuud liidus olles pole kümne liituja aktsiaturud enam suurt teenimisvõimalust pakkunud.

Ainsaks meetilgaks võib pidada Bratislava börsi Slovakkias, mis on viimase seitsme nädalaga pakkunud finantsuudisteagentuuri Bloomberg andmeil tootlust 12,8%. Kergelt (2,7%) on liikunud vaadeldaval perioodil üles Eesti lõunanaabrite aktsiaturg. Ja ongi kõik. Ülejäänud kaheksa börsi juhtivad indeksid pole suutnud pärast 1. maid kasvada.

Samas ei saa öelda, et trend oleks neil turgudel nõrk või uudised nende turgude kohta viletsad. Finantsturgudel tavatsetakse selliste liikumiste kohta öelda: ?Buy on rumour, sell on the fact.? (Ehk: osta väärtpaberid kuulujutu peale ning müü siis, kui info on kõigile avalik). ELiga ühinemise ootuses oleks seega pidanud aktsiaid ostma ja liidu saabudes (1. mail) aktsiaid müüma. Alati nii kerge ei ole. Tegelikult pole asi nii lihtne ka seekord.

Suur osa vaadeldud börse on saavutanud oma nõrgima taseme maikuu keskel, sealhulgas Eesti. Kuna sellesse perioodi jäi ka välisturgude üks viimaste aastate kiiremaid ja sügavamaid kukkumisi, siis võib suure tõenäosusega öelda, et uute Euroopa Liidu aktsiaturgude viimaste kuude kehva liikumise taga on eelkõige stagnatsioon suurtel välisturgudel. Näiteks on USA aktsiaturgude liikumisi kajastav indeks Standard & Poors 500 ja Euroopa turgu laialt kajastav indeks Bloomberg European 500 mai algusega võrreldes samuti vaid protsent-paar plussis.

Pärast Euroopa Liiduga liitumist praktiliselt nullis (-0,4%) püsinud Tallinna börsil oli eile sarnaselt möödunud reedega kauplemisaktiivsus madal.

Vaid kolm Hansapanga aktsiatega tehtud suuremahulist tehingut kogumahus 3,4 mln krooni hoidsid Tallinna börsil kuidagi päevakäivet püsti.

Ehkki põhinimekirjas tõusid viie väärtpaberi sulgemishinnad, olid liikumised marginaalsed.