Miks teevad siia pudupoode teised, mitte meie ise?

Juuni alguses müüsid lätlased oma kiirelt laieneva pudupoodide keti Drogas maha Hong Kongi konglomeraadi Hutchinson Whampoa Ltd jaekaubanduse ja tootmisega tegelevale tütarfirmale A.S. Watson. On aja küsimus, mil Watson laiendab Drogase ka Eestisse ? ni??i, mis siinmail seni hõivamata. Seekord siis tegid lätlased tehingu a la Säästumarketi müük ning eestlased jäävad tagantjärele ohkama.

Selguse mõttes tuleks kõigepealt täpsustada, millest räägime. Raske on Drogast ja tema analooge nimetada ainult rohupoodideks, kui seal müüakse lisaks tervise- ja ilukaupadele ka muid tarbekaupu. Näiteks saksa Drogerie?des müüakse ka kingitusi, raamatuid, toiduained, multimeediatooteid, CDsid, fototarbeid. Pigem on tegemist ikka teatud laadi pudupoega, eestlase jaoks mõistetav kui segu kioskist, lähikauplusest, tanklapoest ja apteegist.

Praegu Lätis ja Leedus tegutseval Drogasel on kokku 86 kauplust, neist mais-juunis avas uksed kümmekond. 10 aastat tagasi alustanud poeketi käibekasvuks oodatakse tänavu Lätis 13%. Leedu turul avas Läti kett esimese poe 2001. aastal, praegu on neid 24. Säärane tempo on siinses piirkonnas võrreldav ainult Säästumarketi laienemisfaasi hooga paari aasta eest. Drogas uuris maad ka Eestis. Arvatavasti on keti senine areng Lätis-Leedus omanike tasku ja investeerimisvõime kohta veidi kiire. Drogase peadirektor Andrejs Jernevs märkis umbes kuu aja eest, et Eesti turg on Drogasele huvitav just lääne elustiili tõttu ? lisaks majanduse ja maksujõu kasvule suureneb nõudlus ka kosmeetika- ja tarbekauba järele. 10 000 kaubast koosneva sortimendiga Drogase uus omanik nimetab poeketi ostu hüppelauaks Balti, SRÜ ja Põhjala turule.

Säästumarketi puhul tõdes nii mõnigi siinne kaubandusvaldkonnas tegutsev ettevõtja hiljem, et miks ta küll ise säärast edukaks osutunud poekontseptsiooni Eestis arendama ei hakanud. Seda enamgi, et Euroopas juba olid discounter?id oma omanikest multimiljonärid teinud. Elurajoonidesse puistatud pudupoed oleks Eestiski kindla peale minek, seda kinnitab Drogase areng Lätis ja Leedus. Säärase poe võtaks ilma mõtlemata ka suurde kaubanduskeskusse, ütles hiljuti üks Eesti ostukeskuse juhtidest.

Otsest võrreldavat statistikat pudupoe-sarnase valdkonna kohta on raske tuua. Näiteks peaks Statoli teenindusjaamades müüdava toidu- ja esmatarbekaupade aastakäive ulatuma 250 miljoni krooni kanti, R-Kioski käive oli mullu üle 300 miljoni krooni. Samas tuleks pudupoodide kett otsapidi lähikaupluste turule, kus näiteks Tallinnas on praegu märgata elavnemise märke ehk siis potentsiaalsetel konkurentidel oleks Drogase käivitudes juba mõningane edumaa.

Ometigi on siinse piirkonna ning laiemalt vaadatuna kogu Ida-Euroopa pudupoodide (seni täitmata) ni?? väliskontsernidele ahvatlev. Huvitav on seesama Drogase näidegi: Läti ettevõtet ära ostes laieneb Hong Kongi A.S. Watson üllataval kombel Baltimaadesse ? ilma senise Kesk-Euroopa tegevuse partneri Rossmannita. Viimane on Saksamaal number kolm pudupoodide valdkonnas.

Rossmann tahab tegevust laiendada just Ida-Euroopas, kus tal juba on kokku 300 müügikohta ? Poolas, Ungaris ja T?ehhis. Viimane suurim sündmus oli mullu novembris logistikakeskuse valmimine Poolas. Veel tänavu kevadel mõtlesin, et peagi hakkab see keskus toetama Rossmanni liikumist põhjasuunal.

Kuid ka Rossmann pole siinkohal viimane näide. 13 300 müügikohaga Saksamaa esimene ja ilmselt ka maailma suurim pudukett Schlecker on asunud samuti agressiivselt laienema, seda ka Saksamaa kõrval Ida-Euroopas ja Taanis. Ligi 100 miljardi kroonise käibega Schlecker tahab tänavu avada 1000 uut müügikohta. Ida-Euroopa riikidest valmistab ta ette sisenemist Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia turule. Sihikul asulad, kus elanikke vähemalt 1500. Arvestades Eesti tarbija suundumust ajasäästlikkusele, nagu see on Lääne-Euroopas, on vaja sääraseid poode, kus saab ostud kiiresti sooritatud. Emori uuring näitas, et kaks-kolm korda nädalas esmatarbekaupu ostev seltskond on kasvav segment. Drogas või selle kloonid sobiks hästi hüpermarketite-Eestimaale.