Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Otsepakkumine peab olema selgelt määratletud
Et värbamisprotsessis osaleks võimalikult palju sobivaid kandidaate, võib lisaks avalikule konkursile teha ka otsepakkumisi konkreetsetele isikutele. Pakkumise tegemise juures on oluline, et kandidaat ei mõistaks pakkumist valesti ega arvaks, et töökoht juba ongi tema oma.
Võimalusi on mitmeid: küsida sõpradelt-tuttavatelt, kas nad teavad kedagi potentsiaalset või otsida värbamisportaalide andmebaasidest sobivate karakteristikutega töösoovijaid.
Mugav on teha pakkumisi e-posti teel, eriti kui nimekiri on pikk. Samas võib selline lähenemine jääda lakooniliseks ja kirja saajal ei teki isiklikku seost. Teisest küljest võib inimesel jääda mulje, et töökoht on sama hästi kui tema ning ta kujundab sellest lähtuvalt ebaadekvaatsed ootused.
Helistamine annab võimaluse luua parem kontakt, mille käigus tuleb ilmsiks, kas inimene on parasjagu tööpakkumistele avatud ning kui on, siis pakkuda talle mõtet oma kandidatuuri üles seada.
Mõlemal lähenemisel peab pakkumine olema selgelt määratletud. Teisisõnu, potentsiaalne kandidaat peab aru saama, kas talle tehakse tööpakkumine või antakse talle teada konkreetsest konkursist ning võimalusest sellel kandideerida.
Autor: Heli Zilensk