No kellele teevad tarbijamängud kahju?

ÄP 05. juuli 2004, 00:00

Rahandusministeerium kontrollib ligi 60 ettevõtte tarbijamängude seaduslikkust. Ministeeriumile ei meeldi, kui mängu auhind ei ole korraldajafirma toodang, näiteks kui Saku Õlletehas loosib välja kullakange ja mitte õlut.

Äripäeva meelest võiks rahandusministeerium tarbijamängud rahule jätta.

Kui järgida rangelt põhimõtet, et auhind peab pärinema korraldajafirma toodangust või teenustest, siis rahalisi auhindu tohiksid välja loosida vaid pangad (või isegi ainult Eesti Pank kui kroonide ?tootja?). Kuid pangad püüdsid pensionisamba kampaanias inimesi hoopis lõunamaareiside ja suurte tekkidega.

Püüdes tarbijamänge jäigalt reglementeerida, on rahandusministeeriumil oht uppuda tuhandetesse üksikjuhtumitesse ja saada lõppkokkuvõttes naerualuseks.

Ainus, mida peaks jälgima, on võitudelt tulumaksu laekumine. Kui kampaanias on ikka välja pandud kallis maastur, siis on see võitjale tulu, millelt tulumaksu tasub kas võitja ise või korraldajafirma, kui ta soovib välja panna tõelise auhinna. Muu võiks jääda vabaks. Meie arvates on riik liialt kinni loterii- ja hasartmänguseaduses, püüdes suruda tavalist tarbijamängu vägisi loterii või hasartmängu raamidesse. Ometi pole näiteks pudeli õlle ostmine ja selle korgi alla vaatamine samastatav bingomängu või kasiinokülastusega. Ostetud loteriipilet või mängu?etoon ei kõlba muuks kui rahamängust osavõtuks, samas kui ostetud kaubal on eelkõige tarbimisväärtus ? antud juhul näiteks janu kustutada.

Kui rahandusministeeriumi eesmärk on säilitada ja kindlustada Eesti Loto monopoli, siis pole tarbijamängud kindlasti Eesti Loto konkurendid, mistõttu ei peaks neid muu seaduse kui tulumaksuseadusega reglementeerima.

Tõenäoliselt tarbitakse suurem osa tarbijamängude alla kuuluvat kaupa mängule üldse tähelepanu pööramata: korgi alla ehk vaadatakse, kuid korke postitama või mobiilisõnumeid saatma vaevuvad vähesed. Seega paljud ostjad ei võta üldse mängust osa, mistõttu ei tohiks rakenduda ka nn mänguseadused. On ka kaubanduskette, näiteks Säästumarket, mis põhimõtteliselt ei liitu tarbijamängudega. Kuna üldiselt tarbijamängud siiski tõstavad läbimüüki, saab riik mängudest talle kuuluva kätte suurenenud käibemaksulaekumise näol. Riigile kuuluv Eesti Post teeb oran?ide turvaümbrikutega samuti head äri: milleks muuks kui tarbijamängu kribu-krabu saatmiseks neid enim kulub. Seega on riik oma kaudse heakskiidu juba andnud.

Ettevõtjatele peaks jääma vabadus reklaamida oma kaupa koostöös teiste ettevõtjate kaupade ja teenustega. Sellest saavad kahtlemata kasu mõlemad ? üks käibe kasvust ja teine, kellelt pärineb auhind, reklaamist ?, selle peale ei tohiks riik kade olla. Hoogustuv ettevõtlus annab tööhõivet ja täidab riigikassat.

Et tarbija huvid oleksid kaitstud, siis on näiteks A.Le Coqi tarbijamängude korraldamise juures abiks tarbijakaitseameti töötaja. Et loosimise juures on alati tarbijakaitseameti töötaja, võiks olla isegi nõue.

Turgude küllastudes ja konkurentsi tihenedes tuleb ettevõtjatel uusi müüginippe välja mõelda. Kui sa lisaks tootele endale mängu ei paku, oled ise mängust väljas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing