Monopolide haare on kindel

Heidit Kaio 07. juuli 2004, 00:00

Tallinna linna kasu on vaieldav, sest linn on küll saanud erastamisraha Tallinna Veelt ja Prügilalt ning renti Tallinna Soojuselt, kuid samas sidunud end investeerimisekohustustega ja jätnud turgu valitsevatele ettevõtetele mitmekordsed hinna tõstmise võimalused, mida linn omakorda elanikele toetustega leevendada püüab.

Praegune linnavalitsus kinnitab, et omaaegsed vee ja prügila erastamised polnud õnnestunud. ?Tallinna Vee erastamisleping oli linlastele väga ebasoodne. Prügila puhul tagati investorile põhjendamatult kõrge tulusus,? ütleb Tallinna linna avalike suhete teenistuse direktor Allan Alaküla.

?Jube hea,? hindab aga nende kolme ettevõtte erastamist Tallinna endine linnapea Jüri Mõis. Ta hindab positiivsena seda, et ettevõtted on poliitikute võimu alt väljas ja inimestel on prestii?semad töökohad. ?Mõningane hinnatõus on olnud, kuid munitsipaalomandis ettevõtetel oleks see olnud veel suurem,? ütleb Mõis.

Müües erakätesse prügila ja vee-ettevõtte on Tallinna linn käitunud erandlikult võrreldes teiste Eesti linnadega, kus need monopolid on jäänud kohalike omavalitsuste majapidamisse. Nende uuendamisel on kasutatud Euroopa Liidu abi põhimõttel 75 protsenti rahast abina Euroopast ja 25 protsenti omafinantseeringut.

Soojaettevõtted on erastatud enamikus Eesti linnades, sealjuures on ostja sama firma, kellele on antud rendile Tallinna Soojuse varad ehk Dalkia Internationalile. Prantsuse firma käes on 40 protsenti Eesti kütteturust. Lisaks Tallinnale veel neljandik Tartust ning sada protsenti Keila, Haapsalu, Valga, Põlva, Jõgeva soojaettevõtetest, samuti võrgud Raplas, Kaareperes, Kiilis, Märjamaal, Oisus ja Rummus.

Prügitonni ladustamise hind tõusis 40 protsenti kui eelmisel aastal valmis uus prügimägi Jõelähtmele Tallinna külje all. Kuid see oli kõigest algus, sest sakslastega sõlmitud lepingus on lubatud ettevõttel tõsta hinda kolmekordseks võrreldes erastamisaegsega. Vaielda pole siin midagi, allkirjad on 2001. aastal antud ja järjekordseid teateid hinnatõusust on oodata juba sel sügisel.

Lisaks kolmekordse hinnatõusule maksab linna osalusega Tallinna Prügila oma suuromanikule Cleanaway Estoniale igal aastal keskmiselt neli miljonit krooni juhtimistasu ehk management fee´d. Linn müüs prügila 26 miljoni krooni eest ehk üheksa aastaga on Cleanaway ostuks kulutatud raha linnalt tagasi saanud. Lisaks on Cleanawayl omaniku õigus dividenditulule, mis on ettevõttele kindlustatud alates neljandast tegutsemisaastast. Tagatipuks - Tallinna linn müüs küll prügila, kuid võttis kohustuse ise ehitada tee prügilani.

Cleanaway esindajad ise ei soovi firma käekäiku kommenteerida.

Vaevalt oli 2000. aasta detsembris sõlmitud Tallinna Vee erastamislepingul tint kuivanud, kui juba jaanuaris küsisid inglastest omanikud luba hinnatõusuks. Seda hoolimata sellest, et erastamise ajal lubati vee hinna püsimist 2003. aastani. Linn vastas, et hinnatõus on põhjendamatu, sest pole isegi mitte vastavuses tarbijahinna indeksi muutusega. Linna põhjendusest sai Tallinna Vesi argumendi ja juba oktoobris andis uue taotluse vee hinna tõstmiseks tarbijahinnaindeksi võrra, mis läks ka läbi.

Vee hind tõusis ka selle aasta jaanuaris ning ettevõttel on lepingujärgne õigus ja soov 2005. aastast tõsta vee hinda 13,5 protsenti. Pärast erastamist on tarbija jaoks vee hind tõusnud juba üle kolme krooni kuupmeetrilt. Praegune linnapea Edgar Savisaar on kaubelnud hinnatõusu küll pikema aja peale - senise 2007. aasta asemel tõuseb lepingu järgsele tasemele 2010. aastaks - kuid tõus ise jääb samaks: 54 protsenti võrreldes erastamisaegsega.

Tallinna Vee uus omanik erastas ettevõtte sisuliselt ettevõtte enda rahaga. International Water UU maksis Tallinna Vee aktsiate märkimise eest 697 mln krooni ettevõttesse ja enamusaktsiate ostu eest 641 mln krooni linnale. Aktsiakapitali vähendamisega viisid inglased juba järgmisel aastal pärast erastamist ettevõttest välja 431 mln krooni. Mais pärast erastamist küsis Tallinna Vesi ootamatult linnalt 235 miljonit krooni sadevee puhastamise eest. Kuigi juristid soovitasid keeldumist, maksis linn selle siiski ära ? erastamisleping on nii sõlmitud. Lisaks on ettevõtte enamusomanik dividendidena saanud 290 mln krooni.

Et pehmendada tallinlastele kanalisatsiooniga liitumise kulusid, mis Tallinna Vee uute omanike tulles on suurenenud, maksis linn Tallinna Veele eelmisel aastal 68 mln krooni.

Bob Gallienne, Tallinna Vee juhatuse esimees juhib tähelepanu, et Tallinna Vee strateegia on muutunud - alul agressiivselt käitnud International Water UU müüs enda osaluse maha ja tuumikinvestor on nüüd United Utilities. ?Kes võtab osalust Tallinna Vees väga pika perspektiiviga osalusena,? ütleb Gallienne.

Kuigi Tallinnas on olemas monopoolne veeettevõte, arvab Tallinna linn, et peab ülekaaluka osa kanalisatsiooni ehituse investeeringutest enda peale võtma. Vähemusaktsionär Tallinna linn on oma 2004-2015. aastate arengukavas näinud, et vajalikud investeeringud kanalisatsiooni arendamiseks on neli miljardit krooni. Sealjuures Tallinna Vesi on lubanud investeerida 1,65 mld krooni. Ka sellest kohustusest peab linn omanikuna osa võtma.

Seni tagasihoidlikult on käitunud prantslaste omanduses olev Tallinna Küte, kuid sooja hind muutub vabaks kuus aastat pärast lepingu sõlmimist, 2007. aastal.

?Meid ei saa võrrelda vee-ettevõtte või prügilaga, sest esiteks pole me monopol ja teiseks ei saa me teha ajuvabasid hinnatõuse, energiaturu inspektsioon ei laseks,? ütleb Tallinna Kütte juhatuse esimees Kristjan Rahu.

Tallinna Küte maksab linnale aastas 42 miljonit krooni renti, lisaks tasuti eraldi 210 miljonit krooni rentimise eest.

Esimese sammu hinnatõusuks tegi Tallinna Küte selle aasta jaanuaris, kui sooja hind tõusis 8,2 protsenti gaasi hinnatõusu põhjendusel. Samas on gaasi hinna kujunemine kinnitatud lepingutes, mis olid sõlmitud enne ettevõtte minekut prantslastele. ?Tallinna Küttele müüdava gaasi hind ei sõltu gaasi maailmaturu hinnast otse, kuid see on seotud masuudi hinnamuutustega,? ütleb ka Marge Randoja, Eesti Gaasi müügiteenuste ettevõtte direktori abi.

Kristjan Rahu ootab sel aastal korralikku kasumit. Samas on ta kindel, et hinnasurvet tallinlastele ei tule. Tema ütlust mööda teeb investor kulutused tasa ettevõtte toimimist tõhustades.

Tallinna kütmise ohjad ehk soojatrassid, katlamajad jms on rendile antud 30 aastaks prantsuse firmale Dalkia International, kes tegutseb siin nime all Tallinna Küte. ?Linnal pole meie ees kohustusi, me ei saa mingisugust juhtimistasu,? ütleb Rahu. Samas on prantslaste firma Tallinna Kütte investeerimiskohustused piiratud. Viru Keskuse ehitus tõi näite, kus Tallinn investeeris trassiehitusse ja rentis objekti Tallinna Küttele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing