Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Susan pakub libamiljoneid
Kahtlust tekitab küll pisut see, et iseenesest pole sa nagu kuskil lotos osalenud, aga see summutatakse kirjas kena jutuga, et arvuti valis loosimisel automaatselt sind meiliaadressi järgi välja. Sul on lihtsalt nii imeline aadress ja sa ise oled veel imelisem.
Kindla peale on juures ka tähtaeg (tavaliselt paar nädalat), mille jooksul sa pead võidetud rahale oma nõudmise esitama. Lydia või Susan hoiatavad sind ja manitsevad emalikult, et kui sa seda ei tee, siis läheb raha uuesti loosimisele, mis oleks sinu poolt äärmiselt unwise ehk maakeeli lollakas tegu. Tobu ei taha keegi olla. Seepärast kirjutadki vastuseks, et muidugi tahad kähku oma raha kätte saada.
Siia vahele tasuks ehk rõhutada, et kirja juures olevatel telefoninumbritel helistamine on samuti äärmiselt unwise tegu. Vastaja külvab su üle ülevoolavate õnnitlustega ja seejärel seletab äärmiselt põhjalikult, täpselt ja kaua, kuidas sa raha kätte saad. Võtmesõnaks on kaua, sest suure tõenäosusega (ei pruugi muidugi) on telefoninumber tasuline.
Oodates sirvid kirjas mainitud lotoasutuse interneti kodulehekülge ja leiad, et tõepoolest ? soliidne värk. See asub tõsi küll näiteks Taanis või Hollandis ehk on riigi kohalikus keeles ja sa ei saa sealt täpsemalt tuhkagi aru. Siiski on külg üldjuhul üsnagi hästi tehtud (vahel kuuluvad kirjas mainitud koduküljed ja lotode nimed ka täiesti ametlikele lotofirmadele).
Ja juba mõne tunni pärast tulebki vastus. See pole reegel, vahel võib vastukirja viivis olla isegi nädal, sest Lydia ja Susan võivad tööülesannete või pereprobleemidega hõivatud olla. Loomulik asi.
Nüüd on küsimus ainult vormistamises, kuidas raha kätte saada. Tõsi küll Susan või Lydia on sattunud probleemi ette, et nende riigis keelavad seadused enne suurte summade ülekandmist, kui võidusumma pealt on näiteks maksud tasutud. Võib vabalt olla ka mingi muu põhjus miks daamid sinu käest nii 550 eurot (küsiti allakirjutanult, aga on nõutud ka 5000) sissemaksuks tahavad.
Kirjutad vastu, et ärgu daamid muretsegu, milles küsimus, sa ju nüüd miljonär. Vahepeal täidad veel nende jaoks sulle järjekordse kirjaga saadetud kaunilt kujundatud tabeli, kuhu kirjutad heal meelel oma kõikvõimalikud isiklikud andmed, et kuskil midagi jumalapärast segi ei läheks.
Ja siis kohe järgmisena kirjaga ongi aeg käes valida, kas kanda küsitud raha Susani või Lydia soovitatud kontonumbrile või nad oma pooleteise miljoniga sohu saata. Olenemata tehtud valikust kuuled sa nendest meeldivatest daamidest viimast korda oma elus. Kui muidugi veel korra poolteist miljonit ei ?võida?.
Umbuskliku ja kahtlustava iseloomu tõttu valisin mina sohu saatmise. Nii ei saanud minust seegi kord miljonäri ehk tuleb lehepoisina edaspidigi hakkama saada.
Autor: Ahto Vahter