Eesti Raudtee hiilib kohustustest kõrvale

Äripäev leiab, et Eesti Raudtee on jätnud täitmata endale erastamisega võetud investeerimiskohustused, mis ongi viinud rongiõnnetuste sagenemiseni.

Tõenäoliselt jääb EVR Ekspressi Moskva-Tallinna reisirongi ja kütuseveoki eile toimunud kokkupõrkes süüdi veokijuht. Rongil on alati eesõigus, pealegi on ta suurem ja raskem ning tema pidurdusteekond on oma pool kilomeetrit. Ent kas see eesõigus pole muutnud Eesti Raudtee juhtkonda ja omanikke muretuks: tahan, investeerin infrastruktuuri, ei taha, ei investeeri.

Äripäevale teadaolevalt on Eesti Raudtee palunud rahandusministeeriumilt luba pikendada oma investeerimiskohustuste täitmise tähtaega. Rahandusministeerium kui riigipoolne erastamislepingu hoidja kinnitas niisugust taotluse laekumist.

Hetkel käib ministeeriumi ja Eesti Raudtee vahel arutelu, et jõuda ühisele arusaamisele lepingukohustuste suhtes. Erastamisleping määras kindlaks investeeringute mahu viie aasta jooksul alates aastast 2001 ja lõpetades aastaga 2005. Nüüd on Eesti Raudtee oma kohustustest kahetsemisväärselt taganemas. Ja oleks siis veel, et raudtee funktsioneeriks laitmatult.

Suure osa oma investeeringukohustusest täitis Eesti Raudtee kasutatud Ameerika vedurite Eestisse toomisega, millega raudtee infrastrukruur suurt midagi ei võitnud, võimalik, et hoopis kaotas. Visalt püsivad kahtlused, et raskemad, suurema teljekoormusega Ameerika vedurid lagundavad meie niigi kehvakesi terasteid.

Mõni päev tagasi sõitis rööbastelt maha Edelaraudtee reisirong päris Balti jaamas ? kohas, mida läbivad kütuserongid. Tõsi, juurdlus, kes on süüdi, alles kestab. Aga kui rööbastelt sõidab maha kütuserong ja leiab aset rohkete inimohvritega katastroof, on juba liiga hilja hakata süüdlasi otsima.

Keila-Paldiski raudteeharul liiguvad elektrirongid tigutempos ? kiiremini sõita on lihtsalt ohtlik. Seega investeeringute edasilükkamise asemel tuleb Eesti Raudteel investeeringuid hoopis maksimaalselt kiirendada. Ja just infrastruktuuri, rööbastesse. Kui investeeringuteks loetakse teede ja vedurite jooksev remont, siis sisuline edasiminek raudteel puudub. Erakätes raudteele pole võimalik taotleda abiraha ka Euroopa Liidult.

Kui Eesti Raudtee jätkas häirimatult kütusetransiiti suure tulekahju piirkonnas, näitab see vilistamist riigi seadustele ja korraldustele. Raudtee taasriigistamine oleks Eesti tingimustes tõepoolest pretsedenditu samm, aga kui julgeolek on ühe erafirma tõttu pidevas ohus

Eesti Raudtee parandaks oluliselt oma renomeed, kui ta avalikustaks konkreetsed investeeringute mahud ja ajakava. See on hetkel vähim, mida ta teha saaks. Lähtudes erastamislepingust ei saa rahandusministeerium ise vaeginvesteeringuid avalikuks teha.

Ent investeeringute edasilükkamisega ei tohi rahandusministeerium küll mingil juhul nõustuda, vaid nõudma lepingu täitmist.

Autor: ÄP