Õiguskantsler tahab, et Narva linnaisad lõpetaks ebaseadusliku piiriületuskorralduse.
Eile teele saadetud ettepanekutes selgitab Allar Jõks, kuidas kohalikud Eesti-Venemaa piiriületust reguleerivad õigusaktid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlla viia, kirjutab Eesti Päevaleht.
See on õiguskantsleril juba teine kord sisuliselt samas küsimuses Narva linnavõimude poole pöörduda. 2000. aastal kuulutas riigikohus samasisulised määrused kehtetuks.
Piiriületuse korraldus Narvas on olnud probleem piiri tekkimisest alates. Ainus Peipsi järvest põhja pool asuv Eesti?Venemaa piiri ületav maantee läheb üle Narva Sõpruse silla. Piiripunkt on linna keskväljakul ja selle raskeveokeid teenindav osa tõkestab linna loomulikke liikumisteid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veoautodelt transiidiparkla kasutamise eest nõutav 150-kroonine tasu ongi üks põhjus, miks Eesti, Soome ja Venemaa autovedajate organisatsioonid pöördusid õiguskantsleri poole. Tulemusena osundab Allar Jõks oma kirjas viiele kohaliku määruse punktile, mis on vastuolus põhiseadusega ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja liiklusseadusega.
Tegematajätmisi on ka riigi tasandil. Seniajani ei ole vastavad ministeeriumid ja ametid olukorra lahendamiseks sisuliselt mitte midagi ette võtnud. Korduvalt on laiendatud vaid piiripunkti territooriumi ja ehitatud uusi hooneid, et mahutada sinna kõik vajalikud funktsioonid ja ametnikud. Transiidijärjekorraga tegelemine on jäetud linnavõimude hooleks.