Tallinna eelarve täitmine on kindlalt plussis

Vastukaja 7. juuli ÄP artiklile ?Tallinna linna eelarve püsib laenu abil napilt plussis?

Äripäeva artikkel väidab, et Tallinn on poolaastaga saanud täis vaid 42% aasta eelarvelaekumistest ja eelarvet aitab tasakaalus hoida välislaen. Artiklis on olulisi vigu ja meelevaldseid rõhuasetusi. Vaba rahaga ei ole linn olnud mitte napilt plussis, vaid poolaasta lõpuks oli linnakassas sularaha 15,9 miljonit ning paigutustena deposiitides ja rahaturufondis 250 miljonit krooni.

Jääb arusaamatuks, miks eelarve täitmisel ei ole anonüümne autor eelarve laekumiste hulka arvanud eelarvelaenu, kui kinnitatud eelarves on laen investeeringute katteallikana olemas.

Koos laenuga on esimesel poolaastal laekunud linna eelarvesse 2,5 miljardit krooni, so 51,7% aasta eelarve mahust. Laenuraha laekus 449,9, mitte 500 miljonit krooni. Eelmise aasta samal perioodil oli aasta eelarve mahust täidetud 47,8%. Eelarvelaenu ei ole linnakassa kasutanud mingite aukude täiteks, vaid investeeringute eest tasumiseks. Artikkel rõhutab, et linnavara müük kiratseb. Märkimata on jäetud, et võrreldes eelmise aastaga on linnavara müük edenenud kiiremini, esimesel poolaastal laekus vara müügist 95,6 miljonit krooni, lisaks poolaasta lõpuks enampakkumistel 67 miljonit krooni.

Linnakassa arvates ei ole sellel aastal eelarve täitmisel põhiprobleemiks linnavara müük, vaid tulumaksureformi läbiviimine osaliselt kohalike omavalitsuste arvel. Rahandusministeeriumi ja maksuameti optimistlikud pressiteated, et kohalikele omavalitsustele on esimesel poolaastal laekunud 22,4% tulumaksu rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, on üldsust eksitavad.

Tallinna kahju tulumaksureformist on üle 100 miljoni krooni. 2003. aasta kuue kuuga tagastati maksumaksjatele aasta tuludeklaratsioonide põhjal omavalitsuste arvel 394,5 miljonit krooni tulumaksu. 2004. aastal omavalitsuste arvel tulumaksu ei tagastata, kuid omavalitsustele ei kanta ka aasta tuludeklaratsioonide alusel juurde määratud tulumaksu. Omavalitsustele on kantud tulumaksu vaid 3,1% enam kui mullu samal perioodil (võrdluseks, 2003. aasta esimese kuue kuuga kasvas omavalitsustele kantud tulumaks 2002. aasta sama perioodiga võrreldes 11,5%). Seega teisel poolaastal on laekumistes oluline tagasiminek.

Tulumaksureformist võidavad arvestuslikult vaid omavalitsused, kus keskmine brutopalk jm sissetulekud on alla 5347 krooni kuus. Ja nendegi kasu reformist on küsitav, sest rahandusministeerium vähendas neile tasandusfondist eraldatavaid summasid. Tallinn ei ole paraku kunagi tasandusfondist raha saajate nimekirja kuulunud. Tallinna eelarve täitmine esimesel poolaastal ka ilma laenurahata pole kehvem kui riigieelarve täitmine koos välisabiga. Rahandusministeeriumi andmetel sai riigieelarve tuludest poolaastaga täidetud 43,2%.

Tallinna linna laenuvajadus oleks tunduvalt väiksem, kui riik ei vähendaks pidevalt linna tulubaasi ning kui linn saaks proportsionaalse osa arenguprogrammide rahast. Võrreldes 1999. aastaga on Tallinna osatähtsus omavalitsustele kantud tulumaksust vähenenud 43,2%lt 38,2%le. Samal ajal on Tallinna osatähtsus tööga hõivatute arvust kasvanud. Ka keskmine palk on kasvanud Tallinnas kiiremini kui Eestis tervikuna. Tõusnud on ka Tallinnasse mujalt töölkäijate arv, kellega kaasnevad kulud, kuid kelle tulumaks laekub elukohajärgsele omavalitsusele.

Euroopa Liidu struktuurifondidest kohaliku elukeskkonna arendamiseks laekuvast 625 miljonist kroonist otsustati Tallinnale eraldada vaid 40 miljonit krooni.

Autor: Endel Karm